Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

AK Kust on pärit müüt 700-aastasest orjaajast (20)

Garlieb Merkeli 1796. aastal ilmunud (tiitellehel 1797) raamatu «Die Letten» (Lätlased) tiitellehe vastas asetsev palgeleht ehk frontispiss, mis kujutab lätlaste langemist 600-aastasesse orjaaega, nagu seda soovis rõhutada Merkel – koos tule, mõõga ja ristiusuga tulid ka ahelad, mis on pildil rüütli selja taga.
Garlieb Merkeli 1796. aastal ilmunud (tiitellehel 1797) raamatu «Die Letten» (Lätlased) tiitellehe vastas asetsev palgeleht ehk frontispiss, mis kujutab lätlaste langemist 600-aastasesse orjaaega, nagu seda soovis rõhutada Merkel – koos tule, mõõga ja ristiusuga tulid ka ahelad, mis on pildil rüütli selja taga. Foto: Tartu Ülikooli digitaalarhiiv Dspace

Eesti ajaloo kaks tüviteemat on 700-aastane orjaaeg ning Roseni deklaratsioon. Mõlemat on vaja uute teadmiste valguses uuesti hinnata, kirjutab Tartu Ülikooli varauusaja kaasprofessor Marten Seppel.

Eestlaste 700-aastane orjaaeg põhjustab jätkuvalt kirglikke debatte. Üheks «pimeda aja» tõendiks on juba viimased kakssada aastat toodud Roseni deklaratsiooni (1739). Hilised uued arhiivileiud annavad võimaluse heita 700-aastase orjaaja ning Roseni deklaratsiooni kujunemisele senisest analüüsivam pilk.

Vallutusest tulenev orjapõli

Tagasi üles