AK kirjanduskool ⟩ Mälk kirjutas oma teosed mälu järgi

August Mälgu mälestuspilte Foto: Internet

Saaremaalt Lümandast pärit väleda sulega August Mälgu (1900–1987) romaanide populaarsust on ikka võrreldud Tammsaare, Gailiti ja Ristikivi teoste loetavusega. Eeskätt muidugi saarlaste ja rannarahva seas, aga ka laiemalt, kirjutab kirjandusteadlane Janika Kronberg.

Hiljutise Eesti Kirjanike Liidu juubeliga seoses on ajakohane meenutada ka Mälgu teisi rolle: kõigepealt seda, et aastatel 1945–1982 oli ta pagulasena Rootsis valitud Välismaise Eesti Kirjanike Liidu esimeheks. Samas juhtis ta palju aastaid ka suurima pagulaskirjastuse, Lundis tegutsenud Eesti Kirjanike Kooperatiivi kirjastuskolleegiumi, olles üks käsikirjade lugeja ja trükikõlblikkuse hindaja. Kirjastus levitas raamatuid sarjade kaupa ettetellimise teel ja aasta kirjastamiskavasid püüti koostada nii, et müügi huvides oleks igas sarjas midagi erinevale maitsele: võitlev Viirlaid, ajalooline Ristikivi, romantiline Gailit ja saarlastele Mälk. Turundus toimis. Mälgu teoste trükiarvud olid keskeltläbi märksa suuremad kui enamiku kolleegide omad. Lisaks oli ta üks tõlgitumaid autoreid.

Mälk kirjutas oma raamatud paguluses enamasti Stockholmis Kuningliku Draamateatri raamatukoguhoidja ametis päevatöö kõrvalt. 1972. aastal ilmus temalt mälestuste esimene köide «Hommikust keskpäevani. Elupilte ja mälestusi», mille kordustrüki andis nüüd, 50 aasta möödudes, välja Ilmamaa. Selle järje, «Peale päevapööret» (1976), kirjutas Mälk juba pensionipõlves vaba mehena.