Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Aleksei Turovski ja Marcus Turovski Kui sa mind ei mäleta, siis lõpp on lool

Copy
Loov loom. Joonistab Mark Antonius Puhkan.
Loov loom. Joonistab Mark Antonius Puhkan. Foto: Mark Antonius Puhkan

Teatavasti on mõtlemine lahutamatult seotud mäluga ja enne kui jõuame oma loomavaatlustega mõtlemisvõime ja selle arengu juurde, vaatame, milline on loomade mälu, kirjutavad zooloogid Aleksei Turovski ja Marcus Turovski.

Teadlased on põhjalikult uurinud kodu- ehk meemesilaste nn keelt. Teame, et töömesilased, kes käivad korjel (mis on nende elukaare viimane töö ja vältab kaks-kolm nädalat), annavad oma ilmeka tantsuga kindlaid instruktsioone, kuhu täpselt taru ja päikese suhtes liikuda, kui kaugele tuleb lennata ja mida seal leidub. See viimane info võib muidugi olla seotud vaid lõhnaga, mida mesilased oma kehal tarusse toovad. Suund ja kaugus on aga kindlasti seotud mesilase operatiivse mälu võimega. Mesilasel peab kolleegidele edastatav trajektoor endal ju kindalt meeles olema. Nikolaus Tinbergen tegi katsete abil kindlaks, et mesilashundil on suurepärane pildimälu. Sellel erakherilasel on oma pesa ümbrusest väga täpne pilt.

Ka sündmuslik ehk episoodiline mälu on paljudel liikidel väga hea ja pikaajaline. Kui pakkuda mõnele suurele konnale või kärnkonnale katses herilast või herilase mustri ja käitumisega matkijat, kes siiski ei nõela, loobub kahepaikne tema ründamisest ilmselt instinktiivselt. Tal on kaasasündinud hirm konkreetse aposemaatilise ehk hoiatava mustri ees, mida esineb ilmselt väga paljudel loomadel, ka putukatel.

Tagasi üles