JUHTKIRI ⟩ Määrdunud jalgpall rikub sellele kaasaelamist

Urmas Nemvalts joonistab FOTO: Urmas Nemvalts Foto: Urmas Nemvalts

• Katar on ebaõnnestunud koht jalgpalli MM finaalturniiri pidamiseks.
• FIFA on eelistanud väärtustele raha.
• Jalgpalli ei saa täielikult nautida.

Kataris algava jalgpalli maailmameistrivõistluste finaalturniiriga seonduv on üles ärritanud nii fännid kui ka osa mängijaid. Vaid rahvusvahelise jalgpalli juhid püüavad teha nägu, et kõik on korras.

Maailma vaadatuimale spordisündmusele eelneb paljudel ootusärev ettevalmistusaeg. Inimesed varuvad koju jooke ja näkse, panevad kõrtsidesse laudu kinni, sõlmivad kihlvedusid selle peale, kes võidab, kes lööb esimese värava, kellest saab turniiri suurim väravakütt.

Tänavu Kataris peetava MMi finaalturniiri eel on suur hulk jalgpallihuvilisi aga öelnud, et nemad ei kavatse seda vaadata. Põhjust selleks on küllaga.

Esimene Katari finaalturniiriga seonduv murekoht oli see, kuidas toimumispaik valiti. Jutud korruptsioonist kerkisid kohe, kui tosina aasta eest tänavuse MMi korraldaja avalikustati. Jalgpallimaana tagasihoidlik Katar (FIFA edetabelis praegu ebatavaliselt kõrgel, 50. kohal, tavaliselt kõigub sajanda koha kandis) ise küll eitab seda, kuid kahe aasta eest kinnitas USA justiitsministeerium, et riigi esindajad maksid korraldusõiguse üle otsustajatele altkäemaksu.

Igal juhul, Eestist neli korda väiksema pindalaga Katar on suure spordivõistluse jaoks päris kummaline koht. See, et jalgpallifännid peavad staadionitel õlleta hakkama saama, on veel päris väike mure.

Kataris toimuva MMi finaalturniiri eel on suur hulk jalgpallihuvilisi aga öelnud, et nemad ei kavatse seda vaadata. Põhjust selleks on küllaga.

Kuna suvel on Kataris õhutemperatuur märksa kuumem kui inimkeha, tuli finaalturniir lükata hilissügisesse. See lõi segamini muude spordivõistluste ajakava, millel pole lootustki publikuhuvis jalgpalliga võistelda. Pahased on ka jalgpalliklubid, kelle parimad mängijad keset hooaega kuuks ajaks Pärsia lahe äärde kupatatakse.

Soojas ja kuivas riigis hulga jalgpallistaadionite rajamine tõi tohutud kulud. Kui muidu on kulunud finaalturniiridele üle kümme miljardi dollari, siis Katari üritusele on hinnanguliselt läinud üle 200 miljardi dollari.

Spordirajatiste püstitamisega kaasnes üks suuremaid valukohti – tööohutus. Neid kalleid staadione ehitanud võõrtööliste elusid ei loetud. Ega tegelikult tea vist keegi täpselt, kui palju inimesi ehitusplatsidel surma sai. Mullu veebruaris käis ajaleht The Guardian hukkunute arvuks välja 6500, ent Amnesty International lausa 15 000. Katar ise väidab, et aastail 2014–2020 suri staadionite püstitamisel 37 inimest. Seda ei usu muidugi keegi.

Araabia poolsaarele omaselt ei taha Katar tunnistada ei naiste ega seksuaalvähemuste õigusi.

Jalgpalli katusorganisatsioon FIFA püüab aga teha nägu, et kõik on kõige paremas korras. Sporti ja poliitikat ei tohtivat segada – nagu oleks need kunagi lahus olnud ja nagu neid olekski võimalik üksteisest lahti haakida. Ka Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak heietas eile rahvusringhäälingus, et seisukoha võtmine olla keeruline ja Kataril olla õigus oma kultuuri hoida.

Ei, see ei ole keeruline. MMi finaalturniiri korraldamine Kataris on algusest peale sügavalt ebamoraalne ja see kujuneb suureks häbiplekiks maailma jalgpalli ajaloos. Eks ole igaühe otsustada, kas ta pigistab oma nina kinni ja püüab mängu ilu nautida või mitte.