JUHTKIRI ⟩ Reaktsioon Kremli terrorile peab olema mõjus

Päeva karikatuur 17.11.2022 Foto: Urmas Nemvalts

• Putin ei saa endale lubada mingisugust sõjategevuse eskalatsiooni NATO riikide vastu
• NATO ei tohi vaoshoitult pealt vaadata Venemaa raketirünnakuid Ukraina tsiviiltaristu pihta
• Ukrainale tuleb anda veelgi tõhusamat abi, et ta suudaks ennast raketirünnakute eest kaitsta

Poola reaktsioon tema territooriumi tabanud ja kaks inimohvrit nõudnud raketiplahvatusele oli suurriiklikult kaalutletud. Seda ei saa mingil juhul võtta nõrkuse märgina.

Pingelises olukorras on õige hoiduda ennatlikest järeldustest ja liiga tõtakatest sammudest. Esmased luureandmed kinnitasid, et tegu ei olnud tahtliku rünnakuga, isegi kui see oli Venemaa rakett. Ja kui vaadata Venemaa agressioonisõja senist kulgu Ukrainas, siis ei saaks Putin endale lubada mingisugust sõjategevuse strateegilist eskalatsiooni NATO riikide vastu – selleks ei ole Kremlil lihtsalt jõudu. Ta ei suuda vastu panna isegi Ukraina survele.

Samas on sõjaline olukord Ukrainas siiski endiselt väga tõsine. Venemaa jätkuvad raketirünnakud Ukraina tsiviiltaristu pihta põhjustavad ulatuslikku kahju ja kannatusi rahulikule elanikkonnale. See on täiesti lubamatu terroritaktika, mida NATO ei saa ega tohi vaoshoitult pealt vaadata. Terrorile tuleb reageerida.

Ühe võimaliku vastusammuna on sõja algusest peale räägitud lennukeelutsooni kehtestamisest Ukrainas. Paraku ei ole see teoks saanud, sest nõuaks USA sekkumist, mis viiks NATO otsesesse sõjalisse vastasseisu Venemaaga. Ka reaktsioonina Poola raketiplahvatusele olid paljud liitlased sellisele arengule vastu.

Kremli geopoliitilistele ambitsioonidele tuleb kindlasti anda raudkindel vastulöök, kuid see nõuab hästi läbikaalutud samme, et saavutada võit jõu ja heidutuse parimas kombinatsioonis.

Raketiplahvatusele Poolas ei saa NATO reageerida üksnes retooriliselt. Vähim, mida teha Venemaa jätkuvate rünnakute tõrjumiseks, on anda Ukrainale veelgi tõhusamat abi õhutõrje näol.

Samas on Ukraina õhutõrje tänu lääneriikide abile juba ise oma territooriumi kohal üsna tõsiseltvõetava lennukeelu kehtestanud. Vähim, mida liitlased saavad teha Venemaa jätkuvate rünnakute tõrjumiseks, on anda Ukrainale veelgi tõhusamat abi, et Ukraina õhutõrje saaks maad kaitsta niihästi ballistiliste rakettide kui hulkurdroonide eest.

Sõjalist valmisolekut peab tõstma ka Ukraina naaberriikides. Saksamaa juba pakkus Poolale abi õhuturbe tõhustamisel. Ja loomulikult on Poolal suveräänse riigina õigus rakendada mistahes kaitsemeetmeid, et selliseid raketilööke tulevikus tõrjuda.

Praeguses olukorras ei oleks sugugi mõeldamatu, kui Poola tihendaks koostööd Ukrainaga, et kaitsta oma territooriumi võimalike Vene raketilöökide vastu, isegi kui see tähendab Poola õhutõrjeüksuste kasutamist ohtlike rakettide alla tulistamiseks juba Ukraina õhuruumis. Omaenda territooriumi kaitstes saaks Poola panustada ka Ukraina kaitsesse.

Reageerimata ei tohi jätta ka NATO. Hoolimata sellest, milline on Venemaa seotus selle intsidendiga, jälgib Kreml kindlasti väga tähelepanelikult NATO käitumist. Kui vahejuhtumile ei järgne raudkindlat reaktsiooni, siis õõnestab see NATO heidutuse usutavust ja võib Putinit provotseerida ründama ka Ukrainale antava abi varustusliine Poola piiri ääres.

Seega peab NATO reageerima rohkem kui vaid retooriliselt. Tegu on väga tõsise vahejuhtumiga ja see peaks saama reaalse vastuse, mis tugevdaks NATO kaitsevõimet Venemaa vahetus läheduses. Ja mis veelgi olulisem – aitaks ka reaalselt lõpetada Kremli terrorirünnakud Ukraina linnadele.