Andrei Kuzitškin ⟩ Skandaal on Eesti poliitilise elu peavool

Kolumnist Andrei Kuzitškin. Foto: Mihkel Maripuu

Riigikogu valimised toimuvad tuleva aasta kevadel. Kuid Eesti erakonnad on juba asunud võitlusse häälte pärast, mõõdetakse reitinguid, harjutatakse verbaalsetes kokkupõrgetes ja valmistutakse võidujooksuks, kus kaalul on riigi populaarseima poliitilise jõu tiitel ja võimalus moodustada valitsus. Kolumnist Andrei Kuzitškin teeb panuse tulevastele võitjatele ja jagab oma arvamust. 

Kaasaegne erakond on oma olemuselt kommertsorganisatsioon, mis müüb avalikkusele oma ideid ja poliitikuid. Tänapäevane valimisprotsess tähendab poliitilise kuvandi müümist ilusas loosungitest koosnevas pakendis, mis on kaunistatud lubaduste kulla ja karraga. Erakonnad püüavad ennast võimalikult kalli hinnaga maha müüa ja konkureerivad häälte pärast. Kahjuks on selle juures poliitilise konkurentsi põhiolemus tagaplaanile jäänud ja ideede võitlus on muutumas inimeste võitluseks. Eesti pole erand ja asub samas reas.

Pea kõigi Eesti poliitikute käitumine tekitab sellel sügisel kibestumist ja hämmeldust. Väga sageli näevad nad välja nagu liivakastis kaklevad lapsed, kes võtavad üksteiselt ämbri ära, loobivad kühvlitega ja annavad solvavaid hüüdnimesid. Kõige rohkem õnnestus see muidugi meie kallitel rahvuskonservatiividel, kelle labasest ja sõimlevast keelekasutusest on saanud oponentidega suhtlemise firmastiil. «Idioodid, klounid, lollpead, äraandjad ja reeturid» on kõige «hellitavamad» epiteedid, millega EKRE esindajad nende kontrollitavas meedias ja avalikes sõnavõttudes ebasõbralikke poliitikuid kostitavad. Muidugi, Žirinovski loorberitest jäävad Eesti rahvuskonservatiivid kaugele maha, kuid kõik ei ole kadunud: ma arvan, et tulevikus võivad asjad vabalt areneda telestuudios veega ülevalamiseni ja kaklemiseni parlamendis.