Kätlin Alvela ⟩ Iga hädaabikõne võib tähendada ohtu inimese elule

Häirekeskuse peadirektor Kätlin Alvela Foto: Danel Rinaldo

Uute ohuhinnangutega on kasvanud kiirabi kõrgeima prioriteediga väljakutsete hulk, aga samal ajal ka selliste hädaabikõnede arv, kus inimene saab tervisemure lahendatud telefonitsi nõustamise teel. Inimeste abivajadus on muutunud ning tervishoiusüsteem tervikuna peab ühiskonna kasvavate ootustega kohanema, kirjutab Häirekeskuse peadirektor Kätlin Alvela.

Tänavu märtsis kasutusele võetud uus ohuhinnangute juhis loodi terviseameti tellimusel ja eestvedamisel. Töörühma olid kaasatud Eesti kiirabiettevõtete, haiglate, häirekeskuse, terviseameti ja sotsiaalministeeriumi eksperdid. Päästekorraldaja töötab nende küsimustega, mille kiirabide välja töötatud juhis meile ette annab. Sel põhjusel on ebaõiglane vaadata vaid häirekeskuse otsa, kellel on kohustus töötada juhisega, mille on loonud tervishoiuvaldkonna eksperdid.

Uue juhise eesmärk oli, et kiirabi sõidaks välja vaid eluohtlikele sündmustele ja väheneks sääraste kutsete hulk, kus brigaad sõidab kohale, et panna plaaster veritsevale näpuhaavale. Kiirabi mureks on kõrgeima prioriteediga kutsete hulga kasv. Me nägime seda ette, sest uues juhises ongi varasemast rohkem eluohtlike seisunditega seotud kutseid, kuhu tuleb minuti jooksul välja sõita.