/nginx/o/2021/06/14/13847719t1hf48b.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2022/11/15/14963496t1h020c.jpg)
- Artikkel 4 käivitamine on vältimatu miinimum
- NATO territoorium on reaalse rünnaku all
- Juhtumist loeb Moskva välja oma edasisi võimalusi
15. novembril tabas kaks Venemaa väljatulistatud raketti Poola territooriumi. Praeguste andmete kohaselt tabasid raketid piiriäärse talu viljakuivatit, mille tulemusena hukkus kaks inimest. Olenemata sellest, kas tegu oli sihiliku või juhusliku tabamusega, seisavad Varssavi ja NATO ees ainult halvad valikud.
Loodetavasti on praeguseks peaministri juhitav julgeolekukomisjon juba kogunenud. See, kuidas reageerime meie ja liitlased ei ole oluline, mitte ajakirjandusele, vaid meie julgeoleku potentsiaalsetele ohustajatele.
Ameerika presidendid on korduvalt avalikult sõnastanud, et kaitstakse igat tolli NATO territooriumist. Eestiski on kõlanud sõnad, et «artikkel 5 on kristallselge – NATO kaitseb oma liikmesriike». See juhtum on lakmuspaberiks, mida tähendab tegelikult iga tolli kaitsmine.
Eesti ja teised Balti riigid on avaldanud seisukohta, et NATO territooriumi igat tolli tuleb kaitsta ning nendel avaldustel on küll deklaratiivne maik, aga sügav sisuline mure. Me oleme küll Valgevene piirikriisis lähetanud Poola oma sõjaväelasi, kuid praeguses olukorras ei ole võimalik peale mõne eksperdi kedagi kuhugi lähetada. Hetkel tehtavad otsused Varssavis tähendavad ka tulevikuarenguid meile.
Poola presidendi ja peaministri juuresolekul istuvad maas Poola julgeolekujuhid. Ma ei näe võimalust, et Poola reaktsioon oleks hambutu. Vähim, mida saab teha, on artikkel 4 konsultatsioonide küsimine, mida on kasutatud väga harva. Tuntuim nendest on 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakud.
Artikkel 5 rakendumine on hetkel saada oleva info põhjal veel küsitav. Samas ei keela mitte miski Varssavil pakkuda otsest sõjalist abi Ukrainale. See on selgelt lähemal artikkel 5 rakendumisele, aga tuleb arvestada, et näiteks Türgi on võtnud pigem vahendava ja oma mõju kasvatava positsiooni ning Ungari julgeolekunõukogu kogunes peaministri kutsel pigem seetõttu, et Ukraina sulges naftatoru.
Loomulikult levib väga palju pool-informatsiooni. Kui vastab tõele, et raketid tabasid talu 6 km kaugusel piirist, on Poola õhukaitse võimekus suure küsimärgi all. See võib meile meeldida või mitte, aga seda tabamuse kaugust analüüsitakse ka Moskvas. Kui Ukraina suutis tulistada alla 90 raketist 70, siis Poola ei suutnud tabada, ega vist ka tulistada.
Ometi ei saanud olla Poola sõjalistele planeerijatelele üllatus, et peaaegu aasta aega kestnud konfliktis ei satu mõni lõhkekeha riigi territooriumile. Kui juhuslikku raketti võidi planeerimises lihtsalt ignoreerida, oleks pidanud kindlasti arvestama võimalusega, et Venemaa püüab häirida Poola kaudu toimuvat relvastuse vedu Ukrainale. Tõsi, selle keskmeks olevat Rzezsovi lennujaama turvatakse õhutõrjerakettidega igast küljest, aga õhusild ei kulge ainult lennujaama kohal.
Sama palavikuliselt, kui jälgitakse olukorra arengut Varssavis ja teistes pealinnades, jälgitakse seda ka Moskvas. Praegusest reaktsioonist tulenevalt tehakse järeldused ka meie suhtes ning hinnatakse liitlaste reaktsiooni, kui meie riigi territooriumi peaks tabama mõni sarnane rünnak.
Loodan väga, et lisaõppekogunemine on juba välja kuulutatud, Ämari lennuväebaasis olevad hävitajad lahingrelvadega varustatud ning ka peaministri juhitav julgeolekukomisjon leidnud aega kogunemiseks.