Piret Hartman ⟩ Kultuuriga põimitud eestikeelne haridus tagab Eesti rahvusriigi kestmise

Kultuuriminister Piret Hartman Foto: Mihkel Maripuu

Eesti kui rahvusriigi olemasolu tagab tugev ning kultuuriga läbi põimunud eestikeelne haridus. Üleminek eestikeelsele haridusele on vältimatu, kui soovime luua kõigile Eestis elavatele noortele ühesugust stardipositsiooni ning lõpetada lõimumatuse taastootmise. Kuid lisaks eesti keelele on oluline koolis valitsev meelsus ning side kultuuriga. Kultuur tagab ühiskonna sidususe ning on meie riigi olemise mõte, kirjutab kultuuriminister Piret Hartman.

Valitsus on võtnud vastu otsuse minna kõigis koolides üle eestikeelsele õppele. Alates 2024. õppeaastast on lasteaedades kohustus õppe- ja kasvatustööd teha eesti keeles. Üldhariduses on üleminek etapiviisiline: alates 2024. õppeaastast lähevad eestikeelsele õppele esialgu üle 1. ja 4. klassid ning sealt aasta-aastalt edasi järgmised klassid. 2029. õppeaastast õpitakse kõikides koolides eesti keeles. See samm on vältimatu, sest paraku ei valda märkimisväärne osa praegustest venekeelsete koolide lõpetajatest piisaval määral eesti keelt, samuti jäävad PISA uuringute tulemused maha eestikeelsetest koolidest. Sellest tulenevalt puuduvad venekeelsetel noortel võrdsed väljavaated eestikeelsete noortega hariduse ja karjääri valikul ning kontaktid eestikeelsete võrgustikega. 

Keelest rääkides ei tohi me aga unustada meelsust ega seda, millist rolli haridus kultuuris ja kultuur hariduses mängib. Ukrainas suudetakse sõjas vastu pidada ja oma riiki hoida tänu tugevale kultuurile ning identiteedile, mis rahvast ühendab. Kultuur on ühiskonna liim. Meie väärtushinnangud kujunevad välja koolis – selleks et lastel ja noortel tekiksid eesti kultuuriruumi toetavad väärtushinnangud, peab kultuur olema tihedalt põimunud haridusega. Kindlasti on oluline nii eesti kultuuri käsitlemine kui rahvusvähemustest laste puhul ka nende kodukultuuri toetamine. Vaid mõistes ja austades kultuurilist tausta, saame rääkida sildade loomisest rahvuste vahel.