P, 4.12.2022

Juhtkiri ⟩ ELi direktiiv tahab tuua õnne töötajate õuele

Postimees
ELi direktiiv tahab tuua õnne töötajate õuele
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 9
Päeva karikatuur 
Päeva karikatuur Foto: Urmas Nemvalts
  • Inimväärse elu tagamine on ju hea algatus, kuid sellel on ka omad puudused
  • Eeskätt suureneks tööpuudus kõige madalama palgaga inimeste seas
  • Valmis tuleb olla ka selleks, et tööandjad hakkavad skeemitama

Euroopa Liit on kokku leppinud viisis, kuidas tagada, et liikmesriikide inimesed hakkaksid saama piisavat miinimumpalka. Eestile tähendab direktiiv üsna suurt muutust.

Praegu moodustab Eestis miinimumpalk ligi 40 protsenti keskmisest palgast. Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi järgi on piisav miinimumpalk aga 50 protsenti keskmisest või 60 protsenti mediaanpalgast.

Järgmise aasta miinimumpalga puhul on Eesti töövõtjate ja tööandjate esindajad kokkuleppele jõudnud 725 euros kuus, ELi direktiivi normi järgi arvestades oleks see 877 eurot. Vahe on märkimisväärne. Aega direktiivi rakendada on 2024. aastani.

Inimväärse elu tagamine on ju hea algatus, kuid sellel on ka omad puudused. Tänase lehe majanduskülgedel on ülevaade, milliseks kujuneks direktiivi mõju eesti majandusele ja tööjõule.

Palka maksavad ettevõtted, kuid seadusega kehtestatud palganormid mõjutavad paratamatult nende konkurentsivõimet. Võib arvata, et miinimumpalga tõstmise järel hakkavad ettevõtted tõsisemalt kaaluma töö automatiseerimist, mis võimaldaks kokku hoida tööjõukulusid. Nagunii on suund sinnapoole, et just lihttöid hakkavad asendama robotid. ELi mõjuhinnangu alusel võiks miinimumpalga tõus kaasa tuua töötuse suurenemise ühe protsendi võrra, Eesti tööturul umbes 7000 inimese võrra.

Eeskätt suureneks tööpuudus kõige madalama palgaga inimeste seas. Madalapalgaliste töötajate ümberõpe on samas keerukam, sest koolitusvajadus on suurem – ei piisa lihtsalt ümberõppest, tuleb ka kvalifikatsiooni tõsta. Ümberõppe keerukus võib seega tähendada ka pikaajaliste töötute hulga suurenemist – ja see on omakorda probleem, millega tuleb tegeleda, sest ka need inimesed väärivad inimväärset elu.

Euroopa Liidu Nõukogu miinimumpalga direktiiv tähendab suurt muutust Eesti tööjõuturule. Jääb loota, et selle rakendamise positiivne sotsiaalne mõju kaalub üles võimalikud puudused.

Valmis tuleb olla ka selleks, et uue direktiivi järel hakkab osa tööandjaid otsima skeeme, millega sellest mööda hiilida. Teatavasti on inimese tööle võtmise asemel võimalik sõlmida käsundusleping, mis seab inimese kokkuvõttes aga veel haavatavamasse olukorda.

Positiivse külje pealt võib esile tuua, et direktiiv näeb ette ka meetmeid, et tagada töötajate tegelik juurdepääs miinimumpalgale. Ehk teisisõnu eeldab see laialdasemat teavitust töötajate õiguste kohta, tõhusamat tööinspektsiooni tegevust ja sahkerdavate tööandjate vastutusele võtmist.

Praktilise poole pealt tuleb direktiivi jõustamisel kindlasti üle vaadata ja vajadusel lahti siduda kõik miinimumpalgaga seotud tasude ja toetuste määrad, eeskätt lasteaia kohatasu, samuti vanemahüvitised ja lapsepuhkuse tasud, aga ka omavalitsusjuhtide töötasud. Kui miinimumpalk tõuseb oluliselt, siis halvendaks üksnes lasteaiakoha tasu tõus väga suure hulga noorte perede toimetulekut, mis pole kindlasti direktiivi eesmärk. Nagu ka see, et selle tulemusel tõuseks automaatselt kellegi niigi kõrge palk.

Heaoluühiskond on saanud teoks ühelt poolt tänu seadusandja nõudlikkusele suurendada inimeste sotsiaalkaitset. Ja teiselt poolt ettevõtjate innovatsioonile, mis on võimaldanud tootlikkuse kasvu sellest hoolimata. Jääb loota, et direktiiv seda tasakaalu ei riku.

Märksõnad
Tagasi üles