Liina Laks ⟩ Patukustutuskirjade suurmüük läks mürinal lahti

Liina Laks Foto: Remo TÕnismÄe/postimees

Maailmas on terve hulk ettevõtteid, mis on paljudest riikidest – vähemalt rahaliselt – võimsamad, neist omakorda on viimastel aastatel silma paistnud nn tehnoloogiaettevõtted. Kõik, mis seal toimub, on avalikkuse teravdatud tähelepanu all ning kui järjest tulid teated, kuidas rahaparadiisi on ilmunud koondamise-maod, pani see tõenäoliselt paljusid ettevõtteid mõtlema, kas nemad peaksid samuti inimestele kinga andma, kirjutab majandusajakirjanik Liina Laks. 

Aga kas see on ikka nii suur häda, kui endale monopoli ehitanud ettevõtetel kehvasti läheb? Pigem võiks küsida, kas oleme headel aegadel elustiilifirmade kätte liiga palju võimu andnud ja peaksime nüüd kriisi ära kasutama, et oma õigused tagasi võidelda.

Mis saab olla parem kui Twitteri uue omaniku Elon Muski lubadus, et tema tsenseerima ei hakka? Viimastel aastatel on valdavalt maad võtnud silmakirjalik suhtumine. Valitsused kuulutavad ühe suupoolega, et riigis tsensuuri pole ja lokkab sõnavabadus, kuid tormavad teise suupoolega nõudma sotsiaalmeediaplatvorme pakkuvatelt firmadelt, et võtku nemad ometi see tsensuur enda peale. Näiteks Euroopa Liidu tasemelgi on siin paari aasta jooksul toimunud tormijooks, kus seaduseloojad on vahelduva eduga püüdnud sisse viia inimeste sundjälitamist (asukohaandmete säilitamine), tagaukse võimaldamist õiguskaitseorganitele (kui on tagauks, siis on see kõikidele, nii nagu maja puhul – kui uks juba on, saab sealt sisse astuda igaüks), kõikide vestlussõnumite säilitamist ja palju muud.