AK kirjanduskool ⟩ Emajõe ööbik pääses tsensori «kriimustusteta»

«Emajõe ööbiku» esmatrükk Foto: Internet

1867. aasta südasuvel jõudis raamatukauplustesse Koidula teine värsivihik «Emajõe ööbik» (originaalis «Emmajöe Öpik I»). Õigupoolest oli luulekogu anonüümne, nagu aasta varem sama autori sulest ilmunud esimene kogumik «Vaino-Lilled» 34 lauluga. Kahjuks jäid nood kaks ainukesteks tema eluajal ilmunud kogumikeks, kirjutab Koidula muuseumi juhataja Elmar Trink.

1866. aasta 8. juunil ilmus «Eesti Postimehe jututoas» eelteade: «Eesti ööbik Emajõe kaldal. Selle nime all saab Tartus H. Laakmanni juures üks väike raamat trükitud.» Samas lehes avaldati lugejatele tutvustuseks ka paar uue värsiraamatu luuletust.

45 lauluga luulevihiku oli kirjastaja tsenseerimisele esitanud 17. märtsil 1866. Kuigi käsikiri jõudis kenasti ilma tsensori «kriimustusteta» trükikotta, sai «Emajõe ööbik» ilmumisloa alles 10. juulil 1867, seetõttu võime leida varem valmis trükitud eksemplaride kaanel ilmumisaasta 1866.