:format(webp)/nginx/o/2022/02/28/14397097t1hbcd3.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2022/11/13/14957909t1he3a8.jpg)
- Tänase maailma murekohaks on pahatahtliku valeinfo levik.
- Vandenõuteoreetikud on järjest tunnistanud oma valesid.
- Valeinfo levitajad peaksid saama ka reaalselt karistada.
Praeguse maailma kõige ohtlikum viirus pole HIV, koroona, ebola või miski neljas, vaid internetis lihtsameelsete päid segi ajav pahatahtlik valeinfo, kirjutab kolumnist Oliver Lomp.
Sotsiaalmeediaajastul on igal internetiga hakkama saaval inimesel võimalus jõuda oma sõnumiga kümnete miljoniteni. Veel mõned kümnendid tagasi polnud see mõeldav.
Kuna internetis ei saa ruum kunagi otsa, siis võib luua teadlikult valeinfot levitavaid blogisid ja portaale kontrollimatul hulgal. Me elame sõnavabaduse ajastul ja kõiki lausrumalusi kontrollida oleks vale, ent paradoksina on see ka põhjus, miks lokkav rumalus teaduse või demokraatia vastu vohab. Isegi üks intelligentne populist võib enda seljataha koondada tuhandeid rumalaid järgijaid. Rumalus kui selline on piirideta nähtus, seega võivad mõningat tunnustust saanud vandenõuteoreetikud teinekord pilli lõhki ajada. Ja on puhas rõõm, kui enda majandusliku kasu saamise eesmärgil vastuolulise info levitajateni hakkavad vaikselt ka karistused jõudma. Rumalaid info-zombisid ära kasutada on väga suur kuritegu.
Viimase aja kõige kuulsam juhtum on USA vandenõuteoreetiku Alex Jonesi kaasus. Mees väitis oma vastuolulises, ent väga populaarses taskuhäälingus, et 2012. aastal Connecticutis Sandy Hooki põhikoolis aset leidnud tulistamine oli lavastus ja kõik lapsed ja nende vanemad olid näitlejad. Õnneks viisid vanemad teema kohtusse ja nüüd nõutakse mehelt välja absurdsena tunduv üle miljardi dollari suurune kahjutasu. Kusjuures täpset summat pole võimalik reaalajas jälgida, sest see on suurenev. Kuidas Jones seda summat maksta kavatseb, jääb niikuinii müstikaks, ent kõige häbiväärsem tema jaoks on ilmselt see, et muidu valimatult mis iganes vastuolulist jama suust välja ajav mees vabandas ja ütles, et ta valetas ja mõtles loo välja.
Kui ilmneb järjest kaasuseid, milles valeinfo levitajad saavad oma verbaalsete fekaalide eest reaalselt karistada, väheneb ka nende julgus.
Viimastel aastatel mingil põhjusel täiesti meelevaldsete avaldustega üha sagedamini esinev muusik Kanye West ütles hiljuti, et kurikuulsale #BlackLivesMattersi liikumisele kõvema tuule alla ärgitanud George Floydi tappis fentanüül, mitte politseinik. Floydi pere nõudis Westilt kahjutasuks 250 miljonit, mille peale nädalaid hiljem West palus vabandust ja tunnistas, et ajas suust jura välja.
Ka meil endal siinsamas Eestis on mõni elus paar vandenõuteemalist raamatut ja blogi läbi lugenud vandenõuteoreetik, kelle leib tuleb suuresti väljamõeldud ja faktikaugete lugude väljamõtlemisest või interpreteerimisest.
Üks nimekamaid on ehk vandenõuteoreetikute piibli Telegram väljaandja Hando Tõnumaa, kes muu ajuvabaduse kõrval näiteks Ukraina sõja alguses oma sotsiaalmeediakontol väitis, et see sõda on väljamõeldis ja inimesed, kes seda usuvad, on ogarad. Ideaalses maailmas oleks Tõnumaa näiteks Ukraina sõjas hukkunute omaste poolt ammu kohtusse antud, aga me pole veel ühiskonnana nii kaugele arenenud. On ka selge, et Tõnumaa oleks reaalse ähvarduse korral oma sõnu söönud.
Julgustan väljanaermise asemel vastuolulisi sõnavõtte rohkem suure kella külge panema. Kui ilmneb järjest kaasuseid, milles valeinfo levitajad saavad oma verbaalsete fekaalide eest reaalselt karistada, väheneb ka nende julgus. Sest lõppkokkuvõttes pole kannatajad päriselt oma peaga mõtlejad, vaid need «oma peaga mõtlejad», kelle vaimset ebastabiilsust kurjad jõud ära kasutavad. Kes soovib pikemat selgitust, soovitan lugeda näiteks Rahva Raamatu aasta raamat 2022 finalisti Jaan Aru «Loovusest ja logelemisest», kus inimmõistusega manipuleerimisele on pühendatud pool peatükki. Seniks võidelge pahatahtlikega!