JUHTKIRI ⟩ Venemaa sai Hersonis valusa hoobi (6)
11. november 2022, 20:25
- Lahkumine Hersonist oli Venemaale häbistav
- Samal ajal säilitas Venemaa arvestatava lahingugrupi
- Hersoni mahajätmise järel võib karta Venemaa kättemaksu
Sotsiaalmeedias levisid eile fotod ja videod, kuidas Hersoni tänavad täitnud lippudega rahvahulgad korraldasid linna vabastanud Ukraina üksustele vägeva vastuvõtu. Üle kaheksa kuu kestnud Vene okupatsiooni alt pääsemise joovastus tungis ekraanist läbi.
Sõja selgroo seisukohalt ei saa Hersoni vabastamise tähtsust ülehinnata. Tegemist on venelaste suurima sõjalise lüüasaamisega pärast nende Kiievi alt tagasi tõrjumist. Herson on ainus oblastikeskus, mille Venemaa suutis pärast 24. veebruari kallaletungi vallutada. Selle vabastamine on agressori jaoks äärmiselt häbistav. Vene vägede taganemine Dnepri idakaldale toimus küll pärast kuid väldanud ränki lahinguid, aga end maailma teiseks armeeks pidava jõu minapildiga ei käi ukrainlaste eest põgenemine kindlasti kokku.
Vene vägede lahkumine Hersonist käis järsku ja kiiresti. Sellega kaasnes igasugu spekulatsioone, kas taandumine oli mingi kokkuleppe tulemus. Kui see nii peaks olema, siis on teadmata, kes ja milles kokku leppisid.
Samas, Venemaa on suutnud säilitada tugevuselt järgmise lahingugrupi pärast septembri hakul purustatud 1. tankiarmeed. Kui palju tehnikat nad suudavad üle Dnepri toimetada, on veel ebaselge. Venelaste endi väitel kõik, aga sotsiaalmeedias levivad videod näitavad muud.
Sõja selgroo seisukohalt ei saa Hersoni vabastamise tähtsust ülehinnata. Tegemist on venelaste suurima sõjalise lüüasaamisega pärast nende Kiievi alt tagasi tõrjumist.
Kuid Hersonist ära viidud lahingukogemusega sõdurid on igal juhul arvestatav jõud. Kui venelased selle osi mööda rinnet laiali ei jaga, vaid moodustavad kompaktse löögiüksuse, siis võivad nad ukrainlastele tõsiseid probleeme valmistada.
Dnepri jõgi tekitab vaenupoolte vahele loodusliku piiri, mida ilmselt kumbki enne talve ületama ei hakka. Hersoni alt vabanenud Ukraina väed suunduvad tõenäoliselt itta ja lõunasse Zaporižžja oblastisse, et asuda sealtkaudu ähvardama Krimmi, samuti aga tekitada Dnepri idakaldal olevatele Vene vägedele kotti jäämise oht.
Hersoni elanike jaoks pole sõda sellega kindlasti lõppenud. Enne lahkumist korraldasid Vene väed plahvatusi linna elektrijaamas, nii toitu kui ka elektrienergiat napib. Linn jääb endiselt Vene armee laskeulatusse ja vaevalt need halastust üles näitavad, kuniks lahingumoona jagub. Käivad jutud ka Hersonisse maha jäetud Vene sõduritest, kes relvad ära peitsid ja erariided selga ajasid. Tõenäoliselt on nad saanud ülesande tegeleda diversiooniga.
Kreml on juba jõudnud teatada, et Herson on Venemaa osa ja jääb selleks igavesti. Venemaa kätte jääb veel umbes 60 protsenti Hersoni oblastist. Võib peaaegu kindel olla, et Hersoni mahajätmise peale korraldab Venemaa mingisuguse kättemaksuaktsiooni. Vene propagandistid pritsivad, arvatagi, tuld ja tõrva. Küllap peab Putini režiim agressiivsete militaristide enda poolel hoidmiseks neid mõne jõhkrusega rahustama.
Maailmast on kostnud juba – õnneks üsna nõrku – hääli, et nüüd oleks paras aeg sõlmida vaherahu, just neis piirides, mis venelaste taandumisega moodustusid. See on muidugi lubamatu. Meie tugi Ukrainale peab jääma endiselt vankumatuks. Rahust võime rääkida alles siis, kui kogu Ukraina territoorium on vabastatud.