Marek Strandberg ⟩ Miks rohepöördest sai puder ja kuidas end päästa?

29.09.2022, Tallinn. Teadusajakirjanik Marek Strandberg illustreerib lihtsa keemiakatsega erinevate kütuste importi Venemaalt Eestisse. Postimees FOTO: Madis Veltman Foto: Madis Veltman

Kajakas paterdab teri nokkiva tuvi juurde, lajatab nokaga täpselt sellele kuklasse ja asub sööma. Võib ju arutada pikalt, kuidas see küll nii juhtus ning miks kajakas just nii tegi. Ta lihtsalt võib endale seda lubada, just sellepärast, kirjutab teadusajakirjanik Marek Strandberg.

Ka inimesed saavad endale palju lubada. Ja lubavadki ning seda ennekõike kättesaadava energia tõttu. Inimühiskonna kasutuses olevate masinate keskmine võimsus on umbes 20 triljonit vatti. 2,5 kW iga Maa elaniku kohta. Sedagi juba on üle viie-kuue korra rohkem, kui oli iga eestlase energeetiline võimsus sada aastat tagasi. Energiakulutused on kasvanud eksponentsiaalselt nagu inimkondki. Mõistagi – kogu see kraam ei jaotu ühtlaselt kõigi Maa elanike vahel. Mõnel lihtsalt peab olema maailma kõige pikem jahtlaev või kõige kõrgem maja. Darwin olla juurelnud selle üle, miks isasel paabulinnul on täiesti kasutu sabasulgede lehvik, ning tõdenud, et ainuüksi sellele mõeldes läinud tal süda pahaks. Täna teame, et see on pelk evolutsiooniline signaal. Nagu on seda ka näiteks Vene oligarhide superjahid. Suure jahiga oligarh, ütleb sedasorti sabalehvik, pole mingi tavaline jorss.

Inimkond on arvukaim selgroogne Maal ja me kasutame energiavooge, mis on võimuselt lähedased neile, mis Maa tuumast tulevalt mandreid liigutavad. Need energiavood tulevad miljonite aastate vältel salvestunud süsinikku põletades. Inimese toimetamine Maal liigutab ökosüsteemi mõõduka temperatuuriga keedukatla poole. Elu kuuma hästi ei talu.