N, 1.12.2022

AK FOOKUS ⟩ Jüri Kivimäe: Balthasar Russow oli uhke, et tema kodulinn oli Tallinn

Erkki Bahovski
, arvamustoimetaja
Jüri Kivimäe: Balthasar Russow oli uhke, et tema kodulinn oli Tallinn
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Jüri Kivimäe võttis Balthasar Russowi teema lähemalt ette juba sajandivahetusel, kui temast sai aastateks Toronto Ülikooli ajalooprofessor ja Eesti õppetooli juhataja.
Jüri Kivimäe võttis Balthasar Russowi teema lähemalt ette juba sajandivahetusel, kui temast sai aastateks Toronto Ülikooli ajalooprofessor ja Eesti õppetooli juhataja. Foto: Madis Veltman

Balthasar Russowi «Liivimaa provintsi kroonika» eesti keelde tõlkinud ajaloolane Jüri Kivimäe ütleb, et Pühavaimu kiriku eesti koguduse õpetaja poolt kirja pandud tekst on palju tõsisem ja sügavamõttelisem kui lihtsalt üks harilik ajalookroonika.

Miks sündis Balthasar Russowi kroonika tõlge ja miks praegu? Muidugi mitte päriselt praegu, vaid otsus tõlkida tekkis ju millalgi 15 aastat tagasi.

Kes puudutab Liivimaa 16. sajandi ajalugu, ei saa Balthasar Russowi kroonikast mitmel põhjusel mööda. Esiteks on seda äärmiselt palju tsiteeritud tänase päevani. Vähe sellest, Russowi kroonikast avastame üksikfakte ja detaile, mida mujal ei leidu, ja nii edasi.

Oma ajal Ajaloo Instituudis töötades ei olnud me rahul, et puudus kroonika teaduslik väljaanne. Me olime tuttavad Stockholmis 1967. aastal ilmunud eestikeelse tõlkega, millest Hotgeri kirjastus tegi 1993. aastal järeltrüki, aga ilmselt oli see tiraaž väike, et see kadus kähku müügilt.

Nii et raamatut tegelikult ju avalikkusele peaaegu et ei olnud, see oli teine niisugune motiiv. Kutselised ajaloouurijad polnud rahul ka sellega, et senised tõlked polnud kommenteeritud.

Mõelgem ka selle peale, et kroonika esimene eestikeelne väljaanne, kuulsa Virumaa koolimehe ja Rakvere kooli direktori ning keeleteadlase Kaarel Leetbergi tõlkes ilmus aastatel 1920–1921.

Hakkasin Russowi teemaga lähemalt tegelema, kui minust sai 1999. aastal Toronto Ülikooli ajalooprofessor ja Eesti õppetooli juhataja. Hakkasin aastal 2000 juhatama ülikooli neljanda õppeaasta üliõpilastele ingliskeelset seminari. Selle pealkiri oli «Sõda, katk ja näljahäda varauusaegses Baltikumis».

Kaua tõlkimine kokku aega võttis?

Esialgse mustandtõlke tegemine ei võtnud võib-olla enam kui paar aastat. Aga see oli tööversioon, mida tuli hakata lihvima, parandama, täiendama, täpsustama, kontrollima, kommenteerima, ning see oligi kõige suurem ja aeganõudvam töö, milleks kulus aastaid.

Russowi tekst on ju ikkagi väga värvikas. Ta kasutab igasuguseid viiteid, näiteks Aisoposele. Tekst hakkab nagu elama oma elu.

Kindlasti hakkab tekst elama oma elu. Peale selle on lahendamata küsimus, missuguses järjekorras ta seda kirjutas. Me tavaliselt ütleme, et hakkame sissejuhatusest peale ja lõpus teeme kokkuvõtte. Nii see kindlasti ei olnud – mul on isegi tunne, et ta võis kirjutada teise ja kolmanda osa enne valmis, kui hakkas esimest osa koostama.

Esimene osa on kompilatsioon. See ei ole mingil määral Russowi alandamine, aga tõsi on, et ordumeistrite teod on kompileeritud erinevatest käsikirjalistest ja hiljem osaliselt ka trükitud allikatest. Kroonika kulminatsioon on teise osa viimane pool ja kolmas osa, see on väga haarav lugemine, tõeline meistritöö.

Märksõnad
Tagasi üles