P, 4.12.2022

JUHTKIRI ⟩ Eesti ettevõtlust ootavad ees ennustamatud ajad

Postimees
Eesti ettevõtlust ootavad ees ennustamatud ajad
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 3
Päeva karikatuur
Päeva karikatuur Foto: Urmas Nemvalts
  • Eesti ettevõtete tabelis valitsevad nn vana majanduse ettevõtted
  • Kõrgenenud energiahinnad ja sõda muudavad tabelis tulemusi
  • Ebamäärane aeg vähendab ettevõtluses vajalikku ennustatavust

Eesti esimese saja ettevõtte edetabel näitab üsna selgelt, et viimase kümne aasta jooksul pole Eesti ettevõtluses palju muutunud, mis tähendab mõningasi kääre tegelikkuse ja Eesti kuvandi vahel maailmas.

Postimees nendib oma ülevaates, et kümme aastat on Eesti ettevõtete edetabelis domineerinud kütuse- ja transiidifirmad, hulgi- ja jaekaubandusettevõtted ning pangad. Esikümnes valitsevad nn vana majanduse ettevõtted.

Maailmas on Eesti end reklaaminud aga majandustiigrina, maana, kus valitseb innovatsioon, kus on tugev e-riik (tuletagem meelde ka e-residentsuse programmi) ja mis on avatud rohepöördele. Ehkki välispoliitikas on paratamatult tegemist oma riigi ilusamaks maalimisega, ei tohi lõhe tegelikkuse ja müüdava vahel minna liiga suureks.

Samas ei saa öelda, et mitte midagi pole muutunud. Järjepanu on suurenenud iduettevõtete osakaal edetabelis. Esikümnesse murdis end nüüd infotehnoloogiaettevõte Bolt, mille kahjum aga kahandas saja ettevõtte koondkasumit. Optimistlik prognoos lubab oletada iduettevõtete osakaalu kasvu veelgi.

Tuleb aga meeles pidada, et Postimehe edetabel on koostatud eelmise aasta andmete põhjal. On selge, et sel aastal alanud Ukraina sõda on muutnud ettevõtluse sise- ja väliskonteksti kohati tundmatuseni.

Välise konteksti tähtsaimaid muutused seisnevad globaliseerumise ja rohepöörde pidurdumises ja energiahindade tõusus. Mitmed senised tarneahelad mängitakse ümber. Ka ei pruugi Eesti olla oma asukoha tõttu enam nii ahvatlev paik välisinvestoritele. Lisatagu veel kibedad väljavaated töötlevale tööstusele, mille ettevõtted ähvardavad koondamistega.

Välise konteksti tähtsaimaid muutused seisnevad globaliseerumise ja rohepöörde pidurdumises ja energiahindade tõusus. Mitmed senised tarneahelad mängitakse ümber.

Globaliseerumise vähenemine ja ebademokraatlike partnerite ärakukkumine (näiteks Venemaa ja Hiina) tähendab paratamatult, et tuleks mõelda rohkem Eesti-sisesele tootmisele või usaldusväärsete partnerite leidmisele demokraatlikust läänemaailmast.

Kõrgenenud energiahinnad aga ennustavad suure tõenäosusega, et järgmise edukuse pingerea esikohad hõivavad energeetikaettevõtted ja esikoht läheb Eesti Energiale. Ent on küsimus, kui palju tõuseb Eesti Energia edust tulu riigile ja selle inimestele.

Laiem küsimus on samas, kuidas on Eesti ettevõtlus läinud kaasa viimase 30 aastaga maailmas ehk ajaga, mil Eesti on olnud uuesti iseseisev. Arusaadavalt ei saanud Eesti ettevõtlus hakata kohe astuma ühte jalga maailma majandusega, sest enne tuli sotsialistlikult majandusmudelilt üle minna kapitalistlikule ja viia lõpule erastamine.

Nii näiteks on Postimees võrrelnud samasugust tabelit ajakirja Fortune omaga USA kohta. Suure erinevusena torkab silma, et USAs on tervelt neli esikümne ettevõtet tegevad tervishoiusektoris. Siin on tegelikult mõttekoht ka Eestile, kui arvestada rahvastiku vananemist ja koroonapandeemiast tekkinud suuremat tähelepanu tervishoiule ja vastavatele teenustele.

Koroonapandeemia ja Ukraina sõda on vähendanud ettevõtluses nii vajalikku ennustatavust. See teeb raskemaks investeerimise, taevasse hüpanud energiahinnad aga muudavad mitmeaastased projektid väga keerukaks. See kõik seab ettevõtete ette uued väljakutsed.

Märksõnad
Tagasi üles