Kaarel Ots ⟩ Rahatrüki ja rohepöörde elevanti toas ei taha keegi märgata

Nasdaq Tallinna juhatuse esimees Kaarel Ots asub 1. oktoobrist täitma ka Nasdaq Balti börside juhi rolli. Foto: Tairo Lutter

Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) juht Kristalina Georgieva on tabavalt öelnud, et maailm reageerib kriisidele, nagu 8-aastased mängivad jalgpalli. Oleme enam kui kümne aasta jooksul olnud tunnistajaks paljudele kriisidele: finants-, võla-, tervise-, tarneahela-, tööjõu-, keskkonna-, energia-, julgeolekukriis. Tekib küsimus, kas kriisidekobara tekkimisel on oma osa laiemal juhtimiskriisil ja kas kõik need sündmused on olnud mustad luiged – ootamatud, haruldased ja suure mõjuga – või oleks nendeks saanud valmistuda?

Kui ettevõtte juhtkond langetab järjest halbu otsuseid, siis käivad tavaliselt alla tulemused ja usaldus ettevõtte vastu, rahastamine muutub kallimaks, ettevõtte väärtus kahaneb ja halvemal juhul lõppeb lugu pankrotiga. Kui selliseid otsuseid teeb aga riigi juhtkond, siis algavad jutud «maksudebati avamisest». Tavaliselt juhtub see enne valimisi, kuid algust tehti juba varem, kui lauale tõsteti mõte kehtestada uus maks koroonavõitluses kaevatud augu lappimiseks. Kusjuures veel pole õnnestunud teada saada, kui suur koorem meile kanda võeti. Uute maksude narratiivi kõrval ei kuule kahjuks ideedest kehtiv süsteem efektiivsemalt tööle panna. Teenusmajanduse kojalt saaks selle kohta põhjaliku spikri koos ettepanekutega, samuti aitaks tolmu pühkimine Riigireformi Sihtasutuse kontseptsioonilt.

Tänase kiire elukalliduse tõusu põhjuseid tasub samuti otsida eeskätt viimaste aastate otsustest, olgu see teadmine kui ebamugav tahes. Samas kuuleb inflatsiooni põhjendusena valdavalt kõike muud peale globaalse tervishoiu- ja rahanduseksperimendi tulemust, millest ka Eesti osa võttis ja mis lausa hüüdis tulles. Levinud ja lihtsate selgitustena mainitakse enim sõda, tarneahela probleeme ja ülekuumenenud majandust. Kõik need vajaksid eraldi analüüsi, näiteks mis riikides majanduskasv rallib, kuidas aitab intresside tõstmine sõjast tingitud energiahindu alla tuua või ravida lockdown’idest tingitud nõudluse-pakkumise ning tööjõuprobleeme, mis peaksid olema ajutised.