AK ⟩ Kuidas KGB ja kommunistlik partei kodanikualgatustele kotti pähe tõmmata üritasid

Rahvarinde korraldatud meeleavaldusel kasutatud plakatid Lauluväljakul 17. juunil 1988 Foto: A. Raidmaa/Rahvusarhiivi filmiarhiiv

Kommunistlik partei ja KGB püüdsid laulva revolutsiooni ajal Eesti ja Läti kodanikualgatusi kontrolli alla saada, üritades nende kohale omamoodi «poliitbürood» tekitada, kirjutab Tallinna Ülikooli emeriitprofessor Rein Ruutsoo.

Tagasivaateis Eesti taasiseseisvumise aastatele ei pääse küsimusest, miks ei suutnud kunagi kõikvõimas KGB režiimi lammutanud rahvaalgatustele vastu seista. KGB kohaliku kontori viimane peamees kindralmajor Rein Sillari on uhkustanud, et «meil olid kõigis liikumistes väga head positsioonid». Mõnda on ka selgunud. Kuid KGB süsteemsemad n-ö proaktiivsed pingutused iseseisvuspüüdluste saboteerimisel on jäänud saladuseks. Siiski, mõnikord on KGB kõrvad üsna hästi paistma jäänud.

Salapärane kolleegium