JUHTKIRI ⟩ «Punalainet» ei tulnud, vabariiklastel on nüüd mõtlemiskoht

Päeva karikatuur 10.11.2022 Foto: Urmas Nemvalts

• Ameerika valijatele oli abordiõigus inflatsioonist olulisem
• Ameerikas on kultuurisõda endiselt otsustava tähtsusega
• Vahevalimiste üheks kaotajaks võib pidada Donald Trumpi

USA vahevalimised on läbi, kuid lõplikud tulemused ei ole veel selgunud. Siiski on selge, et vabariiklaste mäekõrgune võit ehk nn punalaine, mida kardeti või loodeti, jäi tulemata. Põhjused on põhimõttelised.

USAs on praegu mitme aastakümne kõige kõrgem inflatsioon, mis annab tunda iga ameeriklase tarbimisvõimes. Tavalises olukorras oleks majanduslik kitsikus olnud valitsusparteile vahevalimistel hukatuslik, kuid mitte seekord. CNNi korraldatud lävepakuküsitluse järgi pidas inflatsiooni valimiste põhiküsimuseks 32 protsenti vastanuid, kuid 27 protsenti pidas selleks abordiõigust.

Abordiõigus on demokraatide üks kindlaid põhimõtteid ja seda Biden valimiste eel korduvalt ka rõhutas. Et majandussurutise ajal leidub märkimisväärne hulk valijaid, kes kujundlikult on valmis pigem kartulikoori sööma kui abordiõigusest taganema, näitab, et kultuurisõja küsimused on Ameerikas endiselt otsustava tähtsusega. Suure tõenäosusega päästis just see demokraadid neile ennustatud kaotusest. Aga see näitab ka, et Ameerika on endiselt väga lõhestatud.

Arvatavasti saavutavad vabariiklased siiski enamuse esindajatekojas, mille järel on neil võimalik blokeerida Joe Bideni administratsiooni algatusi, mis muuhulgas võib tähendada sõjalise abi vähenemist Ukrainale. Nii mõnigi vabariiklasest poliitik on pidanud Ukraina relvaabist tähtsamaks majandusraskustes ameeriklaste toetamist.

Euroopale ja vabale maailmale on peatähtis, et USA toetus reeglitepõhisele maailmakorrale püsiks vankumatuna ja eeldatavasti selles osas valimised suuri muutusi ei too.

Ukraina abipakettide põhimõtteline kriitik Donald Trump on nende vahevalimiste üks kaotaja, ehkki ta ise kuhugi ei kandideerinud. Kuid ta andis oma toetuse mitmele trumpistile, kellel paraku ei läinud sugugi hästi. See on vabariiklastele märk, et Trumpi poliitiline vaist, mis ta presidendiks viis, on hakanud nürinema või siis ei ole ühiskondlik õhustik enam temasugusele sobilik.

On kindel, et vahevalimiste tulemuste põhjal hakatakse ringi vaatama võimalike presidendikandidaatide osas. Floridas suurepärase tulemusega tagasi valitud Ron DeSantise (44) tõenäosus tõusta 2024. aasta valimistel vabariiklaste presidendikandidaadiks suurenes võiduga märgatavalt. Igatahes hoiatas Trump teda kandideerimise eest, öeldes, et see oleks parteile väga halb, sest tal on DeSantise kohta infot, mida isegi tema naine ei tea. Nii mõnigi konservatiivne kommentaator on DeSantist nimetanud aga tunnustavalt tuumakaks Trumpiks.

Euroopale ja vabale maailmale on peatähtis, et USA toetus reeglitepõhisele maailmakorrale püsiks vankumatuna ja eeldatavasti selles osas valimised suuri muutusi ei too. Seda mõistab ka Kreml, öeldes oma pressiesindaja Dmitri Peskovi suu läbi, et Vene-USA suhted jäävad halvaks, olgu tulemused millised tahes.

Sama kehtib Hiina kohta. Vabariiklaste ja demokraatide vahel on konsensus jätkata jäika majanduspoliitikat Hiina suhtes, hoolimata sellest, millised on vahevalimiste tulemused. Vabariiklaste hoiakud välispoliitika muudes küsimustes, sealhulgas toetus NATO-le, sõltuvad mõneti aga sellest, kui kõrged on Trumpi aktsiad nende presidendikandidaadina. Ja oma sõna on siin kindlasti öelda DeSantisel.