P, 4.12.2022

Juhtkiri ⟩ Pagulased vajavad rohkem tähelepanu

Postimees
Pagulased vajavad rohkem tähelepanu
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 3
25.04.2022, Tallinn Sõjapõgenikud Isabelle laeval.
25.04.2022, Tallinn Sõjapõgenikud Isabelle laeval. Foto: Tairo Lutter

Eile oli riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjonis arutluse all Ukraina põgenike abistamine. Asjaomaste ülevaadetest selgus, et seni oleme hästi toime tulnud. Edu on siiski suhteliselt habras ja vajab kindlustamist mitmel rindel.

Esiteks muidugi pole meil endiselt ülevaadet, kui palju meil Ukraina pagulasi tegelikult on. Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo sõnul on umbes 60 000 Eestisse saabunud ukrainlasest ajutist kaitset taotlenud 38 000. Ülejäänud 23 000 ei ole ajutist kaitset taotlenud ja nende kohta on arvepidamine puudulik.

Praeguste seaduste järgi ei ole Ukraina kodanikud kohustatud Eestis olles ajutist kaitset taotlema, samuti ei kehti neile praegu tavapärane 90-päevane viisavaba viibimise piirang. Seega võivad nad olla Eestis määramata aja. Tõsi, nad ei saa ilma ajutist kaitset taotlemata elamis- ega tööluba, samuti ei ole nende lastel koolikohustust – mida ei saakski kontrollida, kuna nende elukoha kohta pole infot.

Kuigi ajutise kaitse andmisega tekib Eestil põgenike suhtes kohustusi ja kulusid, on see siiski parem kui lubada siin viibida kümnetel tuhandetel inimestel, kelle sissetuleku ja tegevusala kohta puudub igasugune ülevaade. Isegi kui lähikuudel ei tule suuremat pagulaslainet, on sisseränne Eestisse siiski sedavõrd suur, et järgmise aasta lõpuks prognoositakse umbes 75 000 ajutise kaitse saajat. Senise sisserändemustri puhul tähendaks see ka umbes 50 000 registreerimata pagulast.

Eestisse sisenevate Ukraina kodanike üle tuleb hakata pidama täpset arvet ja seada nad valiku ette, kas taotleda ajutist kaitset või lahkuda riigist 90 päeva jooksul.

Sellist määramatust ei saa kindlasti lasta tekkida. Eestisse sisenevate Ukraina kodanike üle tuleb hakata pidama täpset arvet ja seada nad valiku ette, kas taotleda ajutist kaitset või lahkuda riigist 90 päeva jooksul.

Muidugi ei taga ka ajutise kaitse taotlemine kindlust, kas inimene on jäänud Eestisse või siit edasi läinud. Praegu ei ole umbes 14 protsenti ajutise kaitse saajaist oma elukohta registreerinud, mistõttu pole ka teada, kas nad on veel Eestis või enam mitte.

See tähendab, et tuleks kaaluda, kas kohustada pagulastel oma elukoht registreerida teatud aja jooksul pärast saabumist. Kindlasti tähendab see olulist lisatööd PPA-le, kuid selleks tuleks raha eraldada.

Tööjõuna saaks ju kasutada pagulasi, kes on siin juba mõnevõrra kohanenud ja tööturule sisenenud. Mõnevõrra on pagulasi PPAs ka juba rakendatud.

Positiivse noodina selgus riigieelarve kontrolli erikomisjonile esitatud ülevaates, et 39 protsenti Ukraina pagulastest on juba leidnud töö, mis on Euroopa keskmisega (28 protsenti) võrreldes oluliselt parem. See on hea näitaja, kuni Eestis on töökätest puudus.

Paraku võib jahtuv majandus praeguse hapra edu kergesti hajutada. Ka on mõni omavalitsus, kus pagulaste osakaal suurem, juba praegu tõsiste raskuste ees.

Kuigi 81 protsenti pagulastest on avaldanud soovi Ukrainasse naasta, ei juhtu see kindlasti lähikuudel. See tähendab, et tuleb senisest rohkem ressurssi suunata niihästi täiskasvanute eesti keele õppele kui ka lastele eestikeelse hariduse korraldamisele. Pagulaste haldamine on Eestile vastutusrikas ülesanne.

Märksõnad
Tagasi üles