Lauri Luur ⟩ Prügimajanduse korraldusel on klaaslagi peal

FOTO: Urmas Luik Foto: Urmas Luik

Oli aeg, kui eestlane ei teadnud jäätmete sorteerimisest suurt midagi. Või teadis, et patareid tuleb eraldi kuhugi viia ja tühja taara eest saab raha, kirjutab Tori vallavanem (Isamaa), MTÜ Eesti Jäätmehoolduskeskus nõukogu liige Lauri Luur.

Mais 2004 jõustus jäätmeseadus, mis kohustas kohalikke omavalitsusi korraldama olmejäätmete vedu oma haldusterritooriumil. Kõigi tuli liituda korraldatud jäätmeveoga. Oli neid, kes olid häälekalt selle vastu, sest väidetavalt neil prügi ei tekkinud (loe: põletasid selle ahjus või aianurgas ära). Üldiselt võttis eestlane prügikasti siiski omaks. Koos korraldatud jäätmeveoga ilmusid meie tänavatele pakendikonteinerid, mis lõid võimaluse jäätmete sorteerimiseks. Paraku on edasine eesmärgile lähenemise tempo olnud tagasihoidlik ja jäänud pidama pea kümne aasta tagusesse aega.

Ilmekas näide on eelmise sügise suur poleemika, kus transpordiamet asus kokkuhoiu eesmärgil maanteede äärest prügikaste kokku korjama. Suure avaliku surve tõttu jäeti prügikastid paika, kuid mure pole kadunud. Seejuures polnud küsimus mitte niivõrd juhuslikult peatuvas autojuhis, kes otsib kohta tühjale pudelile ja võileivapaberile, vaid maanteeäärsetest parklatest olid tasahilju saamas jäätmejaamad kohalikele elanikele. Positiivne on seejuures see, et prügi ei jõua valdavalt enam metsa alla ja inimesed on valmis järjest enam sorteerima. Paraku ei võta jäätmekorraldus seda voogu enam lõpuni vastu.