Lõputu koolivõrgu efektiivsemaks muutmine ei lahenda sisulist probleemi. Muutusteks tuleb tänase hariduse rahastamispüramiid ümber pöörata, kuid veel enne seda võtta kogu süsteem pulkadeks ja alustada taasplaneerimist nullbaasilisest eelarvestamisest.
Haridusökonoomiline vaatepunkt, mille põhitees on kulude kokkuhoid koolivõrgu efektiivsemaks muutmise abil ja mis tähendab lihtsalt osa koolide sulgemist, on olemuselt üsna autokraatlik. See on rahastamise ja pakkumuse peale surumine võimu teostaja heaksarvamise järgi, mille valemisse ei mahu nõudlus – soov saada head ja üha personaalsemat haridust kodu lähedal. Rääkimata regionaalpoliitilistest valikutest. Koolide sulgemine reaalselt raha juurde ei tekita, vaid sisuliselt tõstetakse tasku rahast tühjaks, et täita teine tasku. Probleemid seevastu jäävad ja neid tekib juurdegi.