JUHTKIRI ⟩ Huvikoolide sulgemise laine tuleb peatada

Päeva karikatuur Foto: Urmas Nemvalts

• Huvihariduse rahastamine on pikalt vaeslapse rollis olnud
• Praegune rahastussüsteem soosib huvikoolide ebavõrdset kohtlemist
• Ajale jalgu jäänud süsteem tuleb kindlasti üle vaadata

Laupäevases juhtkirjas kirjutasime, et õpetajate palgatõus ei lahenda ära kõiki selle ametiga seotud muresid. Samas ei maksa unustada, et huvihariduse rahastamine on samuti olnud pikalt vaeslapse rollis. Õigemini vajab tähelepanu rahastamissüsteem, mis külvab põhjendamatut ebaõiglust huvitegevust pakkuvate asutuste vahel. Probleemi eiramisel riskime aga võimalusega, et paljud tantsu-, muusika- ja kunstikoolid peavad olema valmis sulgemiseks.

Huvihariduse vähene riigitoetus ei ole iseenesest midagi uut. Sellel teemal on ikka ja jälle mõne aja tagant uuesti peatutud, kuid paraku ei ole suudetud välja pakkuda lahendusi, mis aitaks koolivälist tegevust kuidagiviisi vee peal hoida.

Pigem on omavalitsused pidanud rinda pistma kärpeplaanidega. Veel aasta aega tagasi protestisid 40 omavalitsusjuhti valitsuse plaani vastu kärpida huvihariduse ja -tegevusega seotud raha, kuid erilist tulemust see ei andnud. Nii otsustas riik riigirahanduse halba väljavaadet põhjuseks tuues vähendada huvihariduse toetust varasemalt 15 miljonilt 11 miljonile eurole.

Kuid siit probleemid alles algavad. Teadupärast läheb senise süsteemi järgi riigi toetus kohalikule omavalitsusele, kus siis kohalikud poliitikud otsustavad, kuidas on mõistlik raha kulutada. See on toonud kaasa selle, et toetust saavad valdavalt üldhariduskoolide huviringid, kus tegevust juhendavad nende koolide endi õpetajad. Erahuvikoolid on jäänud peaaegu täiesti tagaplaanile. Nendeni riigi toetus peaaegu ei jõuagi.

See tähendab veel ebavõrdsemat konkurentsi, kus nii mõnigi tantsu- ja muusikakool peab oma uksed sulgema. Näiteks on Tallinnas palju tantsukoole, kus pakutakse eelprofessionaalset õpet, mis tähendab aga kõrget õppemaksu. Kui kuutasu kerkib toetuse puudusel kõrgusse, siis mõistagi võivad lapsevanemad, eriti arvestades praegust majanduslikku olukorda, eelistada üldhariduskoolide tasuta huviringe.

Vaja on põhimõttelist hoiaku muutust, et me majanduslikult kasinal perioodil ei läheks huvihariduse rahakoti kallale.

Huvitegevuse alarahastus ja ebavõrdne kohtlemine huviteenust pakkuvate asutuste vahel loovad ühel päeval olukorra, kus paljud tantsu-, muusika- ja kunstikoolid kaotavad personali või on ise sunnitud oma tegevuse lõpetama. Sellel kõigel võivad olla otsesed mõjud eesti kultuuri järelkasvule. Nii võime jääda ilma tulevastest Age Oksadest ja Arvo Pärtidest.

Selleks et praegust olukorda natukegi leevendada, tuleb alustuseks olemasolev rahastussüsteem üle vaadata, sest see on ilmselgelt ajale jalgu jäänud. Riigi ülesanne on leida võimalusi, kuidas oma valdkonnas tunnustatud inimesi väärtustatuna hoida. Samas on ilmselge, et kunagised kärped annavad nüüd eriti valusalt tunda ja seda lihtsalt vähendatud summa tagastamisega paremaks ei tee. Vaja on põhimõttelist hoiaku muutust, et me majanduslikult kasinal perioodil ei läheks huvihariduse rahakoti kallale. Samuti tuleb huviharidus teha kättesaadavaks kõigile tulevastele andekatele noortele, kes soovivad ennast mõne konkreetse tegevusega ka pärast kooli lõpetamist siduda.