Marko Kairjak ⟩ Kas õigusteadus on teadus?

Ellex Raidla partner Marko Kairjak. Foto: Kaupo Kikkas

Paradoksaalsel kombel muutub õigusteadus oluliseks siis, kui juristid on ummikus seaduse tõlgendamisel ja sellele pooltargumentide otsimisel või ühiskond juristide otsustest arusaamisel, kirjutab advokaadibüroo Ellex Raidla partner Marko Kairjak.

Sattusin õigusteadlaste päevadel seltskonda, kus meenutati kohtusaalifolklooriks saanud lugu, kus hätta sattunud Tartu prokurör pärast kaitsja poolt karistusseadustiku kommenteeritud väljaandele viitamist ei osanud enam muud midagi öelda kui «mis kommentaar! See on ju advokaatide soovunelm, mis seal kirjas on, mitte kommentaar!»[1]. Selle humoorika seiga meenutamise järel küsis hättasattunud prokuröri ametikaaslane minult umbes nii: «aga tõepoolest, Marko, öelgu ma vähemalt üks tunnus, mis on õigusteaduses teadust ja miks sellega peaks tegelema». Järgnes kõikvõimalikke seletusi kolmelt ülikooli õppejõult, mis kõik olid erinevad, ja ega nad tekkinud kahtlust täiesti ruumist välja ei viinud.

Eeltoodud küsimuses ei ole miskit halba, õigusteadus ei olegi (vähemalt reaalteaduslikus mõttes) teadus (me ei tee katseid, ei kogu empiirilist teavet tänavalt jne) ja eks iga juuratudeng ning hilisem õigusteadlane on mitu korda selle peale mõelnud, et sellest ta saab küll aru, kes on jurist, aga miks on õppekava nimi «õigusteadus» ja mida see õigusteadus siis õigemini ka uurib üldse.