Jaak Valge ⟩ Valimiseelseid ääremärkusi ideoloogiatöötajatele

Jaak Valge. Foto: Jaanus Lensment / Delfi / Scanpix

Valimiskampaania on alanud, õigemini intensiivistunud. Selle osa on erakondade vastastikune poliitkriitika. Pluralistlikus ühiskonnas on see asjakohane, lubab leida ühiskonna arengu edasiminekukohti, kujundada poliitikat ja tuvastada defekte. Iseasi, kas sellega peab ikka kaasnema lõikav vastasseis, kirjutab riigikogu liige Jaak Valge (EKRE).

Julgen arvata, et viimaste aastate poliitiline vaenutsemine on Eestis üks kõigi aegade teravamaid, võrreldav 1934. aasta veebruari-märtsi valimiskampaaniaga, mille katkestas teatavasti Pätsi-Laidoneri-Rei riigipööre. Hilisem Eesti iseseisvust alavääristav Nõukogude okupatsiooni aegne ajaloopropaganda sai sellest kütet, kinnitamaks, et Eesti ühiskond ei suutnud endaga ise hakkama saada.

On väheusutav, et seekord midagi riigipöördetaolist juhtuks, vähemalt sellises vormis. Aga omavahelised poliitilised etteheited on küll sarnaselt tolle ajaga viimase vindini üles krutitud. Kõik kaardid on juba praegu lauale löödud – 2022. aastal pole enam karmimat süüdistust kui Kremli- või venemeelsus. Tuletagem meelde, et vaid paar aastat tagasi süüdistati rahvuskonservatiive russofoobias ja natsimeelsuses, mis on ju Kremli- ja venemeelsuse vastandid. Vaevalt et kuigi paljud neid etteheiteid usuvad, aga igatahes ei tule sedavõrd äge poliitiline polarisatsioon ja võistlev sõimusõnade tarvitamine ühiskonnale kuidagi kasuks.