Erkki Koort ⟩ Viljalepe murdis viimaks Ukraina sõja selgroo

Päeva karikatuur Foto: Postimees

Aasta aega tagasi saatis Venemaa läänemaailmale agressiivseid sõnumeid. Hägusest suitsust püüti välja lugeda, mida Venemaa ja Putin tegelikult mõtlevad, ning tõlkida lahti tulevikku. Kremli arvates seisid nad suure globaalse pöörde lävel, mis pidi muutma Venemaa kaalu maailmapoliitikas. Neil oli õigus – Moskva kaal ühena maailma otsustajatest muutuski, kirjutab julgeolekuekspert Erkki Koort. 

Üheks keskseks sõjaga kaasnevaks probleemiks maailmale on olnud vilja väljavedu Ukrainast. Mäletatavasti blokeeris Venemaa merevägi kohe veebruaris Ukraina sadamad ning ülbitses nagu pärisperemees. Nähtavasti loodeti, et lahingutegevus raugeb tasemeni, mis võimaldab veod taastada, kuid Ukraina vastupanu sundis otsima muid lahedusi.

Kuna probleem paisus piisavalt suureks, sundis see leidma lahendusi vilja väljaveoks. Miks oli lahenduse leidmine oluline? Tekkis reaalne näljahäda oht vaesemates riikides ning sellest tingitud lokaalsete konfliktide võimalus. Mõlemad koos, aga ka näljahäda üksinda, ajavad liikvele suured inimhulgad, kelle jõudmine teiste riikide, sh Türgi ning Euroopa piiridele põhjustanuks suuri probleeme. On selge, et Venemaa huvides oligi neid probleeme esile kutsuda ning sundida tegelema Euroopat iseendaga. Õnnestunud näide oli ju varasemast olemas. 2014 ründas Venemaa varisõdadega Ukrainat. 2015 sekkus sõjaliselt Süürias, mille tulemusel aeti liikvele miljonid inimesed, kes jõudsid Euroopasse, ning tähelepanu Ukrainale peaaegu kadus.