P, 4.12.2022

Juhtkiri ⟩ Eesti Energia peaks kasuminumbrite asemel mõtlema pigem varustuskindlusele

Postimees
Eesti Energia peaks kasuminumbrite asemel mõtlema pigem varustuskindlusele
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 30
Urmas Nemvalts joonistab. FOTO: Urmas Nemvalts
Urmas Nemvalts joonistab. FOTO: Urmas Nemvalts Foto: Urmas Nemvalts
  • Eesti Energia elaks justkui mullis
  • Eesti energiajulgeolek on hetkel kõige tähtsam
  • Muu majanduse olukord pole kiita

Eesti Energia hiigelkasum peaks meid ju rõõmustama, ometi ei saa lahti küsimustest, mis seostuvad energia varustuskindluse ja majanduse üldise olukorraga.

Riigiettevõtte Eesti Energia kolmanda kvartali puhaskasum oli tervelt 128,5 miljonit eurot, mis tähendab eelmise aastaga võrreldes 659,5-protsendilist kasvu. Eesti Energia ja selle tütarettevõtte Enefit Greeni mullune käive oli rekordiline, vastavalt 1,3 miljardit ja 153 miljonit eurot. See omakorda tähendab, et mõlema tootja aastarekordid on tänavu ületatud üheksa kuuga.

Samas pole ju mingi saladus, et energiatootjate hiigelkasum tuleneb peamiselt asjaolust, et hüppeliselt on suurenenud elektri hind. Muidugi tähendab hiigelkasum ka head uudist – kasumi pealt maksab Eesti Energia riigile makse.

Ent Ukraina sõda on põhjalikult muutnud energeetika konteksti. Kui lugeda Eesti Energia ja Enefit Greeni plaane ja selgitusi, jääb mulje, nagu sõda ja pingelist julgeolekuolukorda ei olekski. Kõrgenenud elektrihind pole Eesti Energia süü, kuid rahvas ootaks ikkagi mingit kindlat plaani, kuidas tunda end tulevikus rahulikumana, mitte seda, kuidas Eesti Energia kavatseb välismaal rohemajandusse investeerida. Roheenergeetika tähendab ühekülgsust, kuid seda peaks Eesti Energia oma riskianalüüsis vältima. Välismaale investeerimine tuletab paraku meelde ka Eesti Energia õnnetut saagat USA Utah’ osariigis, millest Eesti maksumaksja küll kasu ei saanud.

Kohati jääb mulje, et Eesti Energia elab omaette mingis õndsas majandusmullis, kus numbrid üha kasvavad ja töötajate õnn suureneb.

Lisatagu siia teade, et valitsus loobus osalemast Soome LNG-terminalis, ja küsimusi Eesti energiavarustuskindluse kohta tuleb muudkui juurde.

Postimees ei taha külvata klassiviha, kuid kohati jääb mulje, et Eesti Energia elab omaette mingis õndsas majandusmullis, kus numbrid üha kasvavad ja töötajate õnn suureneb. Nii märgib Eesti Energia, et suurenenud on kontserni töötajate hulk.

Ettevõtte finantsdirektor Andri Avila ütleb: «Kokku töötab Eesti Energias täna üle 5100 töötaja, aasta lõpuks kasvame 5300 töötajani, mis on ligi tuhat töötajat rohkem võrreldes eelmise aastaga.»

Mis saab nendest arvudest parem olla? Ometi, vaadates Eesti majanduse üldseisu, panevad muud näitajad pigem muretsema. Eestis on euroala suurim inflatsioon. Septembris hoiatas Eesti Pank, et nii valitsus kui ka keskpank peavad astuma samme hinnatõusu vastu. Eesti Pank prognoosis toona järgmise aasta hinnatõusuks 19 protsenti, mis tähendab, et hinnad suurenevad umbes ühe viiendiku võrra. Eesti majanduskasvu prognoos on muutunud üha pessimistlikumaks.

Lisaks tuleb riburada pidi teateid, kuidas tootjad koondavad inimesi. Nii koondab mööblitootja Standard 200 inimest ja selle omanik Enn Veskimägi ennustab, et töötlevas tööstuses koondamised alles algavad. Põhjuseks koroonapandeemia, aga ka suurenenud tootmiskulud.

Koondamised tähendavad aga automaatselt töötute hulga suurenemist. Selle kõige valguses ei mõju Eesti Energia jutt töövõitudest eriti optimistlikuna. Eesti vajab selgelt plaani tulevikuks ja energeetilise varustuskindluse parandamiseks. Kui riigikaitse valdkonnas tehakse pingutusi, siis tuleks neid teha ka energiajulgeoleku vallas.

Märksõnad
Tagasi üles