JUHTKIRI ⟩ Me teame Ukraina pagulastest väga vähe

Päeva karikatuur 03.11.2022 Foto: Urmas Nemvalts

• Eestis on ajutist kaitset taotlenud 38 000 sõjapõgenikku, kes on valdavalt ukrainlased
• Meil ei ole võimalik täpselt öelda, kui palju Ukraina sõjapõgenikke Eestis viibib
• Täpse arvestuse pidamine eeldaks piirikontrolli taastamist Schengeni sisepiiril

Tänases Postimehes on taas mitu artiklit Venemaa kallaletungist Ukrainale. Kuigi sõjaliselt annab olukord ukrainlastele lootust, võib see, arvestades Vene rünnakuid taristuobjektidele, talvel kaasa tuua tõsise sotsiaalse kriisi. Sellest võib omakorda tekkida uus immigratsioonilaine.

Mullu elas Ukrainas ligi 44 miljonit inimest, kellest ligemale 30 protsenti on pidanud sõja tõttu kodunt lahkuma kas välismaale või riigi piires.

Rahvusvahelise uuringu tulemused näitavad, et keskmine ELi saabunud Ukraina sõjapõgenik on 36-aastane kõrgharidusega ukraina rahvusest naine, kes lahkus kodust sõja esimestel kuudel koos pereliikmetega, kes võisid olla nii lapsed kui ka eakad vanemad. See keskmine põgenik on vormistanud dokumendid ajutise kaitse saamiseks selles riigis, kus ta viibib, ja talle on tähtis leida tööd, et pidada ülal temast sõltuvaid alaealisi või eakaid lähedasi.

Muidugi tekib meil küsimus, kui palju põgenikke Eestis on. Kui vaatame riikliku statistika lehekülgi veebis, näeme väga täpseid arve. Eestisse on Ukraina sõjapõgenikke jõudnud üle 113 000, neist ligi veerand alaealised. Transiidi korras on neist edasi läinud ligemale 52 000. Eestisse on jäänud üle 61 000 pagulase. Tegelikult on need arvud petlikud ja põhinevad sellel, mida riiki saabunud inimene piiril deklareeris.

Ainuke viis Eestis viibivate Ukraina pagulaste üle täpset arvestust pidada on piirikontrolli taastamine, mis tähendaks politsei- ja piirivalveametile äärmiselt suurt koormust.

Meil pole aimugi, kas inimene, kes deklareeris piiril, et läheb näiteks Soome edasi, hoopis siia ei jäänud. Meil pole aimugi, kas inimene, kes deklareeris piiril, et jääb Eestisse, siiski hoopis näiteks Soome ei läinud.

Mõningast aimu annab nende arv, kes on taotlenud Eestis ajutist kaitset ja kasutavad siinseid riiklikke teenuseid. Neid on 29. oktoobri seisuga üle 38 000, valdavalt on nad ukrainlased. Aga ka nende kohta ei tea me tegelikult, kas nad mitte näiteks parajasti Ukrainas pole, mis on ajutiselt täiesti lubatud.

Meil pole täielikku kindlust õigupoolest sellegi kohta, kas mõni meil ajutise kaitse saanu pole mõnes teises ELi riigis samuti kaitset saanud ja sealgi toetusi vastu ei võta. Käivitatud on ELi ühtne andmebaas, aga eks seegi sõltub sellest, kui täpselt seda kuskil täidetakse.

Ainuke viis Eestis viibivate Ukraina pagulaste üle täpset arvestust pidada on piirikontrolli taastamine ka Schengeni sisepiiril. See tähendaks politsei- ja piirivalveametile äärmiselt suurt koormust ning ilmselt on riik oma ohuanalüüside põhjal leidnud, et nii väga pole seda praegu vaja. Niimoodi on aga väga keeruline teenuseid plaanida.

Rahvusvahelisest uuringust tuli välja seegi, et keskmine pagulane pole otsustanud, kas ta tahab koju naasta või jääda välismaale, kuid tema mees jäi Ukrainasse sõdima ja ta loodab oma pere taasühendada. Seega, kui meile hakkab tulema vigastuse tõttu või muul põhjusel demobiliseeritud Ukraina mehi, kes taotlevad siin varjupaika, siis kujuneb üpris tõenäoliseks, et nende pered jäävad siia. Nende kohta vajame aga samuti väga täpseid andmeid, et need pered võimalikult kiiresti ühiskonda integreerida.