R, 31.03.2023

Mari Agarmaa ⟩ Ühistuline laenutegevus on Eestis kestnud pikka aega

Mari Agarmaa
Ühistuline laenutegevus on Eestis kestnud pikka aega
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Jaan Tõnisson FOTO: Rahvusarhiiv
Jaan Tõnisson FOTO: Rahvusarhiiv Foto: Rahvusarhiiv

Missugune roll on olnud ühistulisel tegevusel Eesti minevikus ja missugune see võiks olla tänapäeval, sellest kirjutab advokaadibüroo Sorainen advokaat ja maksejõuetusvaldkonna juht Mari Agarmaa.

Viimasel ajal on hoiu-laenuühistud saanud palju negatiivset tähelepanu ja aktuaalseks on muutunud hoiu-laenuühistute järelevalve ning tagatiste suurendamise küsimus. Sellised muudatused teevad hoiu-laenuühistud rohkem pankade sarnaseks, kuigi ajalooliselt on ühistulise tegevuse eesmärk olnud erineda pankadest, tehes kapitali kättesaadavaks neile, kes pangast laenu ei saa.

Kui praegu on Eestis ühistulisel pangandusel marginaalne osa panganduse sektorist, siis enne Teist maailmasõda moodustas ühistupanganduse turuosa u 52 protsenti. Ühistulist pangandust tuleb vaadelda ühe osana ühistulisest liikumisest, mille alguseks peetakse 19. sajandi kuuekümnendaid aastaid. Johann Voldemar Jannsen kirjutas 1861. aastal Pärnu Postimehes: «Üht rahvast ei või keegi muu nii hõlpsalt avitada, kui rahvas ise.» Samal ajal soovitas Jannsen tööliste seltside asutamist vastastikku abiandmiseks Inglismaa eeskujul.

Märksõnad
Tagasi üles