P, 4.12.2022

JUHTKIRI ⟩ Uus maamaks ei tohi tähendada paanikat

Postimees
Uus maamaks ei tohi tähendada paanikat
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 7
Päeva karikatuur. FOTO: Urmas Nemvalts
Päeva karikatuur. FOTO: Urmas Nemvalts Foto: Urmas Nemvalts
  • Maa väärtust pole hinnatud üle kahe aastakümne
  • 2024. aastal algavale maamaksu kasvule seatakse piir
  • Maamaksu täpne määr jääb omavalitsuste kehtestada

Maa uue hindamise ja maamaksu suurendamisega teeb riik vigade parandust ning praegu paistab, et maamaksu kasv ei ole maaomanikele fataalse tähendusega.

Maa-amet andis teada, et võrreldes 2001. aastaga on maa väärtus Eestis kasvanud 8,3 korda. Küsimus ongi, miks pole 21 aasta jooksul soovinud riik maa väärtust hinnata. Vigade paranduseks saab lugeda asjaolu, et nüüd hakkab riik seda tegema regulaarselt iga nelja aasta tagant.

Oli ju loogiline, et 21 aastaga on maa hind kasvanud. Kui vaadata näiteks mitmeid muid varasid, tooteid ja teenuseid, siis on hinnad kasvanud igas valdkonnas. Seda juba enne euroala suurimat inflatsiooni. Seega ei tohiks tulla suure üllatusena maa hinna mitmekordne kasv. Oleks lausa imelik, kui seda poleks juhtunud.

Samas langeb maamaksu suurendamise kavatsus ja maa väärtuse tõus aega, kus hinnad kasvavad väga kiirelt. Lisaks sellele langeb maa väärtuse kasv valimiseelsesse perioodi, kus nii mõnelgi poliitikul tekib kiusatus panna maamaksu suurenemine ühte patta teiste hinnatõusudega.

Ent tuleb kindlaks jääda faktidele. Maa väärtuse kasv 8,3 korda ei kajastu maamaksu samaväärses kasvus. Esmalt rakendub uus maamaks 2024. aastal, mis tähendab, et järgmine, 2023. aasta on puhveraasta. Peale selle ei tohi maamaks kasvada aastas mitte rohkem kui kümme protsenti. Ehk kui praegu on maamaks näiteks 100 eurot aastas, siis aastal 2024 saab see tõusta 110, aastal 2025 kuni 121 eurole jne. 

Tuleb kindlaks jääda faktidele. Maa väärtuse kasv 8,3 korda ei kajastu maamaksu samaväärses kasvus. Esmalt rakendub uus maamaks 2024. aastal, mis tähendab, et järgmine, 2023. aasta on puhveraasta.

Seda, et maamaksu kasvust ei teki šokiefekti, näitab ka kohalike omavalitsuste reaktsioon. Maamaksu täpne määr jääb kohalike omavalitsuste kehtestada, kuid nood ei prognoosi mingisugust hüppelist tõusu oma eelarves. Võib samas eeldada, et kohalike omavalitsuste side oma tööandjate ja maaomanikega suureneb, sest inimesed teavad, kuhu nende maksud lähevad.

Postimehelegi ütles Kanepi valla Kellamäe talu peremees Kaido Kõiv, et ta maksab kohalikule omavalitsusele rõõmuga suuremat maksu. «Kuna maamaks läheb kohalikule omavalitsusele, siis võib seda rõõmuga maksta ka siis, kui see paarikümne euro võrra aastas kasvab,» ütles ta, viidates sellelegi, et suurenenud maamaks tähendab ka suuremaid rendihindu.

Riigimaade rentimisel hakkab kehtima aga samataoline rendimäär. See on kooskõlas maa hindamise regulaarsuse sisseviimisega. Iga riikluse areng on tähendanud riigi suuremat teadlikkust sellest, mis tema sees toimub. Selleks on riigil näiteks rahvaloendused, maksu- ja rahasüsteem ning kontroll oma piiride üle. Riigieelarve planeerimine õnnestub seda paremini, mida selgemalt riik teab oma varade väärtust.

Muidugi tähendab igasugune reform ja maksude muudatus mõningast segadust. See on paratamatu. Seda segadust ei tohi aga enda kasuks keerata potentsiaalsed aferistid ja tankistid, kes üritavad kasu lõigata maad omavate vaesemate inimeste olukorrast, kus iga väljaminekut kaalutakse hoolikalt. Siin peab riigi kommunikatsioon ja järelevalve olema selge ning ühemõtteline. Seda kommunikatsiooni tuleb aga korraldada kohalikel omavalitsustel, kes teavad oma inimesi kõige paremini.

Märksõnad
Tagasi üles