Juhtkiri ⟩ Näljamängud on mõeldud Ukrainat ja läänt põlvili suruma

Urmas Nemvalts joonistab. FOTO: Urmas Nemvalts Foto: Urmas Nemvalts

• Venemaa soovib Ukrainat murda
• Moskva ei suuda sõjaliselt Ukrainat alistada
• Sevastopoli rünnak tähistab sõjas uut etappi

Venemaa otsus taganeda Ukrainaga sõlmitud vilja väljaveo lepingust üksnes eskaleerib sõda edasi ja paneb taas löögi alla maailma toidujulgeoleku ning tõstab potentsiaalselt ka hindu.

Vastuseks Sevastopoli sadama ründamisele teatas Venemaa laupäeval, et taganeb Ukrainaga sõlmitud vilja väljaveo lepingust, millega Vene laevastik ei teinud takistusi Ukraina viljaveolaevadele. Lepingu teiseks osaks oli, et leevendatakse sanktsioone ka Vene vilja ja väetiste ekspordile.

ÜRO ja Türgi vahendatud lepingu järgi õnnestus Ukrainal alates lepingu sõlmimisest juulis välja vedada üheksa miljonit tonni vilja. Leping täiendas Ukraina rahatagavara, leevendas vilja hinda maailmaturul ja näitas, et sõjas on võimalik ka midagi kokku leppida. Ühtlasi näitas leping heas valguses Ukraina sõjas seni suhteliselt suutmatuna tundunud ÜROd. Oma plusspunktid korjas ka Türgi.

Ent polnud saladus, et Venemaa otsis ettekäänet lepingu lõpetamiseks. See oli mõeldud lõppema kolme nädala pärast ja loodeti, et seda on võimalik uuendada. Sestap tundubki Sevastopoli ründamine otsitud ettekäändena, et leping lõpetada.

Venemaa taganemine vilja väljaveo lepingust muutub mõistetavamaks, kui vaadelda laiemat konteksti. Nimelt pole Venemaal praegu sõjalisi vahendeid Ukraina alistamiseks ja nii loodab Kreml «kindral talvele» – seetõttu on Venemaa pommitanud puruks 40 protsenti Ukraina energiataristust. Vähendada nüüd ukrainlaste võimalusi ekspordiga raha saada sobitub kenasti ukrainlaste põlvili surumise plaaniga.

Vilja väljaveo lepingu lõpetamine kordab taas Kremli narratiivi, et sõjas ei olda mitte üksnes Ukraina, vaid terve läänega. Kremli loogika järgi paneks Ukraina vilja lõppemine paljusid riike survestama Kiievit rahu tegema, et niiviisi tagada odav vili ja sellega ka odav toit. Lääne ülesandeks on jätkata pingutusi kahel rindel: toetada Ukrainat edasi ja teha kõik endast olenev, et vilja väljaveo lõppemise tõttu kannatavad riigid ei pööraks nägu Moskva poole. Pealegi on Euroopa üle saamas gaasikriisist ja nii polnudki Moskval muud teed, kui hakata ähvardama toidu kadumisega.

Vilja väljaveo lepingu lõpetamine kordab taas Kremli narratiivi, et sõjas ei olda mitte üksnes Ukraina, vaid terve läänega.

Vilja väljaveo lepingust taganemine võib näidata ka Moskva meeleheidet. Demonstreeris ju Sevastopoli ründamine, et Krimmis pole kaitstud isegi Venemaa suurim kants – Sevastopoli sadam. Asjatundjad on viidanud sellelegi, et rünnak pandi toime nii lennu- kui ka ujuvdroonidega, mis tähendab uut etappi Ukraina sõjas. See aga tähendab omakorda, et vähenevad veelgi Vene sõjalaevastiku võimalused Musta merd kontrollida. Lisaks on Sevastopoli ründamine taas kord märk krimlastele, et ollakse rindepiirkonnas, mitte mugavas tagalas.

ÜRO on teatanud, et on Vene ametivõimudega ühenduses toomaks Venemaad vilja väljaveolepingusse tagasi. Vaevalt et ÜROd saadab edu, kuid lootma peab. Enne peavad aga maailma, sealhulgas Euroopa riikide elanikud taas püksirihma pingutama. Laupäeval kirjutas Postimees, kuidas mõne toiduaine hind on tõusnud mitukümmend protsenti. Ukraina sõda jõuab meie uksele nii või teisiti. Parem teha nägu, et see sõda meid mõjutab, mitte elada mullis.