Bjorn Lomborg ⟩ Arutu hirm kliimamuutuste ees ei luba meil kainelt mõelda

Jääkarude arvukus on maailmas hoopis kasvanud, ütleb autor. Foto: OLIVIER MORIN/AFP/Scanpix

Kliimapaanika on midagi, mis tekitab ärevust, kuid tegelikult peaksid andmed panema meid rahunema, märgib Copenhagen Consensuse president Bjorn Lomborg.

Lihtne on uskuda, et elu Maal läheb aina hullemaks. Meedia tõstab esile üht katastroofi teise järel ja teeb hirmuäratavaid ennustusi. Sellise kliimamuutuste ja keskkonnaga seotud hukatuse ja sünguse laine tõttu on arusaadav, miks paljud inimesed – eriti noored – siiralt usuvad, et maailma lõpp on lähedal. Fakt on see, et kuigi meil on endiselt probleeme, muutub maailm tegelikult paremaks. Me lihtsalt kuuleme sellest harva.

Meile räägitakse järjepidevalt katastroofidest, olgu selleks siis viimane kuumalaine, üleujutus, metsatulekahju või torm. Sellegipoolest näitavad andmed ülekaalukalt, et viimase sajandi jooksul on inimesed kõigi nende ilmastikunähtuste eest palju-palju paremini kaitstud. Tõepoolest, 1920. aastatel hukkus ilmastikukatastroofides umbes pool miljonit inimest, aga viimasel aastakümnel oli hukkunute arv keskmiselt umbes 18 000. Tänavu, just nagu aastal 2020 ja 2021, on need arvud veelgi väiksemad. Miks? Sellepärast, et kui inimesed saavad rikkamaks, muutuvad nad vastupidavamaks.