Tänase Postimehe rubriigist «Luubi all» selgub, et piimatoodete hind on tõusnud 40 protsenti ja toorpiima liitrihind on kerkinud aastaga koguni 60 protsenti. Kallinenud on ka liha ning tootjad ennustavad, et raju tõus jätkub tuleva aasta alguses.
Kui piimatoodete puhul alles ennustatakse tarbimise vähenemist, siis Atria Eesti tegevjuhi Olle Hormi sõnul täheldati liha osas septembris juba tarbimise vähenemist.
Võluvitsa, mis inflatsiooni alla suruks ja hinnatõusu peataks, ei ole kellelgi. Ja keerulised ajad ei seisa ees üksnes tarbijail, vaid samuti tootjatel, kes ei tõsta ju hindu niisama lusti pärast, vaid ikka energia ja tooraine kallinemise tõttu. Samamoodi ei lähe stress mööda kauplejaist. Nemad on märganud, et sooduskaupu läheb ostukorvidesse rohkem ning tarbija otsib kallimale tootele odavamat asendust.
Müügi- ja tootmispind maksab, ka tarbija elupind maksab ja et ei peaks toidu arvelt nii palju kokku hoidma, tuleb kõigil säästa nii palju, kui annab. Aga lõpmatult pole võimalik oma vajadusi piirata.
Ettevõtted püüavad muutustega kohaneda ja kindlasti on neid, kes vastu ei pea. Kohvikud-restoranid kogevad mõneti samasugust madalseisu nagu koroona kõrgajal. Majanduses tervikuna on väga raske aeg.
Sooduskaupu läheb ostukorvidesse rohkem ning tarbija otsib kallimale tootele odavamat asendust.
Üks tuntud tõetera ütleb, et head kriisi ei tohi lasta raisku minna. Nii võiks ju parim lahendus olla selline, et sööme vähem ega lase toidul raisku minna, saades kollektiivse võidu ligihiiliva ülekaalulisuse üle. Tegelikult võib aga minna teisiti ehk paljude inimeste toidulaud on peatselt valikuvaesem ja vähem tervislik ning rasvumisprobleem hoopis süveneb.
Siin ei aita ükski käsulaud, vaid igaühe ja iga pere teadlikult langetatud otsused. Mida rohkem me seda, mida suu kaudu oma kehasse viime, teadlikult kontrollime, seda paremini kontrollime oma elu. Toidu liiga kõrge hind pole selliste kalkulatsioonide algatamiseks just kõige meeldivam põhjus, kuid ilmselt lähiajal paratamatu.
Ja lõpetuseks, raskelgi ajal tuleb endale meelde tuletada, et virisemine pole lahendus. Selle asemel on mõistlik mõelda millelegi, mis on meil hästi. Meid ei pommitata, meie majad on terved ja soojad ja me ei pea oma kodust põgenema. Meie kannatused on väga väiksed nendega võrreldes, kes Ukrainas eesliinil suure kurjuse vastu võitlevad.