Haridus ja teadus ⟩ Riin Seema: eestikeelse hariduse tee on põrgulikult raske, kuid sillutatud heade kavatsustega

Õnnelikud on need kakskeelsed koolid, kel eestikeelsele õppele üleminekul ka eesti keelt valdavaid pedagooge piisavalt on. Pildil Tallinna humanitaargümnaasiumi 7. klassi eesti keele tund. Foto: Tairo Lutter/Postimees

Täielikult riigikeelsele haridusele üleminekuga näib paberil kõik hästi, kuid ees on mitu kari ja krooniline inimeste puudus ähvardab tuua nii mõnegi tagasilöögi sel raskel teel, kirjutab Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi pedagoogilise nõustamise dotsent Riin Seema.

Ühiskonnas on tõsiselt käsil eestikeelsele haridusele üleminek ning haridus- ja teadusminister Tõnis Lukase sõnul on haridus- ja teadusministeeriumis selleks juba ka tegevuskava koostatud. Ülle Madise ütles 8. oktoobril Postimehes, et tasub olla järjekindel, eestimeelne, eestikeelne ja lahke. Samas nõuab tark otsus faktidesse ja nende seostesse süvenemist, mitme käigu ette mõtlemist, kahjulike kaasmõjude hindamist ning põhjalikku kaalumist.

Artiklis soovin käsitleda selle suure haridusmuutuse konteksti ja võimalikke kahjulikke kaasmõjusid ning arutleda lahenduste üle. Eesti haridussüsteem on juba kriisis ja vanamoodi edasi ei saa, see on fakt. Tarvis on leida uusi võimalusi. Lootus ja järjekindlus on olulised, kuid ärgem eeldagem, et eestikeelsele õppele üleminek parandab lähiajal vene või ka eesti emakeelega õpilaste PISA tulemusi. Tõenäoliselt saab tulemus olema hoopis vastupidine.