Haridus ja teadus ⟩ Tiina Rüütmaa ja Kristiina Bernhardt: riigikeelt saavad õpetada vaid need, kes seda ise valdavad

Nagu varem, tervitatakse ka tänavu esimesel koolipäeval paljudes koolides lapsi vene keeles. 30 aastat on kulunud õigusaktide täpsustamisele või ootamisele, et äkki toimub midagi iseenesest. Nüüd üritab võimalik koalitsioon vene koolid lõplikult kaotada. Lihtne see ülesanne pole. Foto: Remo TÕnismÄe/postimees

Pedagoogika õppeasutused teevad omalt poolt kõik, et eesti keelt teise keelena õpetama pürgijaid meelitada, keelitada ja siis koolitada. Väikeste edusammude kõrval on põhimureks vähene huvi ja tudengikandidaatide nadi keeleoskus, kirjutavad Tallinna Ülikooli dotsent Tiina Rüütmaa ja nooremlektor Kristiina Bernhardt.

Eesti keele kui teise keele õpetaja on tööturul äärmiselt nõutud ja tööpakkumisi on palju rohkem kui häid õpetajaid. Nii juhtubki, et kui kvalifitseeritud õpetajat ei ole, otsitakse selle töö peale lihtsalt keegi, kes vähemalt mingil tasemel eesti keelt räägib. Kahjuks see lahendus ei toimi: kui õpetaja eesti keele oskus on puudulik, kanduvad tema vead üle õpilastele; kui tal pole piisavalt teadmisi, kuidas keelt õpetada, ei pruugi õppimine olla tulemuslik.

Olukord, kus aastaid rasket tööd teinud õppijad suhtluspädevusele sugugi lähemale ei jõua, on kahjuks tavaline. Seepärast on ülioluline, et õpetajal oleks nii hea eesti keele oskus kui ka tänapäevased teadmised keeleõppest.