Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

AK Keele heaolu esmaseks aluseks on keele mitmekesine kasutus

Karl Pajusalu
Karl Pajusalu Foto: Margus Ansu

Loovus on keelekasutuse olemuslik osa, loov keelekasutus edendab ühiskonna uuenemist ja uute tähenduste sündi, kirjutab Tartu Ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete professor, akadeemik Karl Pajusalu.

Heaolu on mõiste, mis väljendab inimelu kvaliteeti. Keelele mõeldes räägitakse enamasti keelelisest heaolust, mis tähendab inimese võimalusi ja võimet tulla oma keelepädevustega hästi toime ühiskonnas, kus ta elab.

Aluse keeleliseks heaoluks loovad tarvilikud keelepädevused, ennekõike keelteoskus; see kätkeb nii emakeele kui ka oma elus toimetulekuks vajalike võõrkeelte head valdamist. Lisaks üksikisiku keelelisele heaolule on tähtis kogukonna ja ühiskonna keeleline heaolu, mis saavutatakse infovahetuse ja üldisemalt suhtluse sujuvaks toimimiseks vajalike keelekasutusvõimaluste ja -vahenditega.

Tagasi üles