P, 4.12.2022

Juhtkiri ⟩ Riigi hoolimatus on jätnud hoiustajad kaitseta

Postimees
Riigi hoolimatus on jätnud hoiustajad kaitseta
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 25
Päeva karikatuur 
Päeva karikatuur Foto: Urmas Nemvalts
  • Kiire inflatsiooni ajastul säästud põlevad
  • Paraku on riik just selles finantsvaldkonnas jätnud inimesed sisuliselt kaitseta
  • Masendav on, et ametkonnad pole senini midagi ette võtnud

Kiire inflatsiooni ajastul säästud põlevad. See teeb läbematuks ka muidu rahuliku inimese. Seda enam, kui säästud on aastatega vähehaaval kogutud, nagu paljudel keskea piiri ületanud inimestel. Kuid oma sääste kaitsta püüdes võivad nad kergesti kõik kaotada.

Viimase paari aasta jooksul on pankrotti läinud kaks hoiu-laenuühistut: Erial ja Eesti Arengu hoiu-laenuühistu. Mõlemal juhul jäid hoiustajad ilma rahast, mille nad olid ühistutes hoiustanud. Ilmselgelt olid pankrotid tingitud tahtlikest petuskeemidest, mitte kogenematusest või majanduskriisi põhjustatud ületamatutest raskustest.

Inimesed meelitati võrku mesikeelsete reklaamidega ja püramiidskeemidele iseloomulike priskete intressidega, mida maksti esimestele hoiustajatele. Kiire kasu pani ohvreid veel rohkem investeerima ja head võimalust ka tuttavatele reklaamima. Neis petuühistutes raha kaotanud inimesed ei olnud rumalad või kergeusklikud, nad vaid eeldasid, et elavad õigusriigis, kus asjakohased ametkonnad teevad järelevalvet, mis tagaks hoiu-laenuühistute ausa tegevuse.

Paraku on riik just selles finantsvaldkonnas jätnud inimesed sisuliselt kaitseta: hoiu-laenuühistute tegevuse alused on nii ebamäärased, et ühistu juhid võivad rahaga teha peaaegu kõike, mida nad tahavad, ja lisaks puudub järelevalve ka nende ettevõtete igapäevase majandustegevuse üle.

Hoiu-laenuühistuid ei ole palju, vaid paarkümmend. Kuid neisse on raha hoiustanud üle 15 000 inimese, kokku 109 miljonit, mis teeb keskmiselt 7000 eurot inimese kohta. Ka need inimesed usuvad, et nende raha on kindlas kohas.

Hoiu-laenuühistute tõhusaks kontrolliks on vaja omaette seadust, seda pole aga seni suudetud välja töötada. Riigi hoolimatus on juba maksnud tuhandetele inimestele nende säästud.

Mitte kõik hoiu-laenuühistud ei ole riskantsed või pahatahtlikud. Nii mõnigi on tegutsenud kogukondlikul põhimõttel juba aastakümneid ja eesmärki hästi õigustanud. Samas peaks hoiu-laenuühistute majandusaruannetega tutvumine panema häirekella kõvasti helisema – ligi poole majandustegevuses on jooni, mis võivad viidata riskantsetele tehingutele hoiustajate rahaga.

Tänase lehe majanduskülgede ülevaade toob esile, et ühe hoiu-laenuühistu majandusaasta aruandele keeldus audiitor lausa hinnangut andmast, sest rahaasjad on nii sassis, et ettevõtte majanduslik jätkusuutlikkus pole tagatud. Siin on järgmine krahh, mis lausa karjub tulles.

Masendav on, et ametkonnad pole senini midagi ette võtnud, kuigi kõik teavad, et miski ei takista ühistuid hoiustajatelt sääste välja petmast. Ametnike tegevusetus on osalt tingitud omavahelisest kemplemisest ja osalt mõttelaiskusest – hoiu-laenuühistuid ei saa allutada pankadele omasele finantsjärelevalvele, sest ühistute olemasolu mõte on pakkuda kogukondlikke finantseerimisinstrumente väikeses mahus.

Ühistute tõhusaks kontrolliks on vaja omaette seadust, seda pole aga seni suudetud välja töötada. Lisatakistuseks on osutunud ka valitsuste kiire vahetumine, mistõttu lükatakse juba pooleldi ettevalmistatud seaduseelnõu sahtlisse ja see vajub unustuse hõlma.

Kui mitmed tuhanded peavad veel oma säästud pankrottides kaotama, enne kui riigi kuritahtlik hoolimatus lõpeb?

Märksõnad
Tagasi üles