Lauri Vahtre ⟩ EKI Sõnaveeb õpetab eesti keelt valesti kasutama

Õigekeelsussõnaraamat leekides. Foto: Mihkel Maripuu

Eesti keele Instituudi Sõnaveebi kasutamine tekitab nõutust ja muret eesti kirjakeele tuleviku suhtes, kirjutab ajaloolane Lauri Vahtre.

Õigekeelsuse sõnaraamat ei kao kusagile, kinnitab Eesti Keele Instituudi direktor Arvi Tavast. Ainult et selle kõrvale ilmub suur tekstikogum, nn korpus, mis justkui on ka midagi, aga ei ole ka. Ja ikkagi on. Sellist selget sihiseadet nimetatakse vananenud keelekorralduse asemel keelearenduseks. Kogu reformi juht Tavast oskab ühe hingetõmbega öelda, et pole õiget ega valet keelt, vaid kõneldakse nii nagu kõneldakse, aga normeeringu asemel norm öelda on ikkagi vale. Nii et aina selgemaks läheb.

Et asi lõplikult selge oleks, on loodud Sõnaveeb, milles sisaldub nn EKI ühendsõnastik. Sõnaveebi tiitelleht küll ütleb, et kirjakeele normi aluseks on 2018. aasta Õigekeelsuse sõnaraamat, mitte sõnaveeb ega ühendsõnastik, aga selle info saab kätte alles väikese otsimisega. Seevastu ilma otsimata antakse kasutajale tühi lahter, kuhu otsitav sõna sisse toksida ja saada sealt n-ö õige vastus – kuidas kirjutada, kuidas mõista ja kus kasutada. Täpselt nii mõistab seda iga terve aruga internetikasutaja, lugedes päisest «Sõnaveeb. Eesti Keele Instituut». On ka eraldi sõnastik keeleõppijale. Kõik peaks selge olema.