/nginx/o/2022/10/20/14911503t1he5b0.jpg)
Alates 2014. aastast on Hiina riigimeedia kajastanud Vene-Ukraina konflikti Venemaa pilgu läbi ja avaldanud Putinile igakülgset toetust. Enamasti küll pelgalt sõnades, mitte tegudes, kirjutab Tartu Ülikooli Aasia keskuse analüütik Urmas Hõbepappel.
Alates 2014. aastast on Hiina riigimeedia kajastanud Vene-Ukraina konflikti Venemaa pilgu läbi ja avaldanud Putinile igakülgset toetust. Enamasti küll pelgalt sõnades, mitte tegudes, kirjutab Tartu Ülikooli Aasia keskuse analüütik Urmas Hõbepappel.
Loosungid Hiina Kommunistliku Partei (HKP) esimehe Xi Jinpingi ja Putini sõprusest, millel «ei ole piire», on ilmselt jõudnud kõigi vähegi informeeritud hiinlasteni. Selles valguses teeb praegu Ukrainas toimuv Xi'le muret. Just neil päevil kogunevad Pekingis rahvadelegaadid, et kinnitada Xi Jinpingi võim järgmiseks viieks aastaks. Hiina juhid ei saa endale lubada ühtegi väärarvestust. Poliitteater peab olema viimase detailini koordineeritud ja partei juhid näima ilmeksimatud.