Garri Raagmaa ⟩ Linnamaasturiga energiat ei säästa

Hummerid 2009. aastal. Foto: MIKE BLAKE/MIKE BLAKE

Sõitsin ühe Eesti väikese puust linna lähistel rattaga. Hakkasin lugema ja lahterdama mööduvaid ja vastutulevaid autosid: kümnest kaheksa olid maasturid, kirjutab kolumnist Garri Raagmaa.

Peamiselt linnamaasturid. Autotootmise statistikat vaadates imestus kasvas. Linnamaasturite ehk SUVde (sport utility vehicle) osakaal on maailmas pidevalt paisunud ja saavutas 2021. aastal 45-protsendilise turuosa. Suurte autode klassis lausa 62 protsenti ja USAs 75 protsenti. Eestis on neid küll tegelikult veel veerandi jagu, aga ka siin on selge kasv.

Oludes, kus maailm vaevleb energiakriisis, on keskmiselt veerandi võrra janusemate autode osakaalu kasvatamine huvitav moodus seda lahendada. Juba koolifüüsikast peaks olema teada, et auto kütusekulu sõltub selle massist, õhutakistustegurist ehk mis kujuga see on, ristlõike pindalast ja kiirusest. Ei ole vahet, kas jõuvanker liigub bensiini või elektriga. Mida suurem, kõrgem ja kandilisem, seda rohkem liikumisel energiat kulub. Elektri-Hummer kaalub 4,1 tonni. Selle massi liigutamiseks kulub röögatu energia, rääkimata akudeks vajaliku liitiumi tootmise keskkonnamõjust. Ford T kaalus saja aasta eest alla 600 kilo. Progress?