P, 29.01.2023

Mati Vokk ⟩ «Tipuenergeetikud» risustavad eesti keelt

, lugeja
«Tipuenergeetikud» risustavad eesti keelt
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 6
Kõrgepingeliinid Ilmatsalu tänaval asuvas alajaamas.
Kõrgepingeliinid Ilmatsalu tänaval asuvas alajaamas. Foto: Margus Ansu

Meie energeetikud pole mitte üksnes vaesestanud Eesti elanikke, vaid on ka «rikastanud» eesti keelt, kirjutab lugeja Mati Vokk. 

Juba mõnda aega kriibivad kõrvu energiameeste suus kõlavad väljendid nagu tipukoormus, tiputase, tiputund, tipuvõimsus jne. Keelevaist ütleb, et see pole õige eesti keel. Kes selle «tipu» esimesena leiutas, n-ö esimesena tipus oli, ei tea, kuid seda pruugivad aktiivselt paljud energeetikasfääris tegutsejad, nii Sandor Liive kui ka Hando Sutter, Taavi Veskimägi ning isegi minister Sikkut. Tavalisest rahvast rääkimata. Eesliide «tipu» levib laialt, kuigi on väär.

Eesti keeles on ka sõnad tippsportlane, tippkoormus, tipptase, tipphind, tipptund, tippkeskus, tippmeloodia jne. Liitsõnades liitub «tipp» põhisõnale reeglina nimetavas vormis. Seega eestlane ütleb tippkoormus, tipptund, tippvõimsus jne. Miks energeetikutele meeldib sõnada «tipu», ei tea. Äkki on «tipu» kuidagi nunnulik, assotsieerub tibuga? Värdsõnast on raske vabaneda, kui 500 000 inimest ütleb «tipu», siis see on tipu, kas nii?

Märksõnad
Tagasi üles