Jüri Viikberg ⟩ Mis on keel, murre ja murrak

"Eesti murrete sõnaraamat". Foto: EKI

Eesti keele tänapäeva arengulugu selgitab keeleteadlane, Eesti Keele Instituudi vanemleksikograaf Jüri Viikberg.

Sõnad saavad oma tähenduse kontekstis ja konteksti teisenedes ei pruugi jääda samaks ka sõnade tähendus. Kui näiteks sakslasega võib kord mõtteid vahetada ja teinekord põllukive vedada, siis on selge, et ühel juhul on tegu inimese, teisel juhul aga omaaegse Ida-Saksamaalt pärit traktoriga. Alati pole eri tähendused nii ilmsed ja tähendusvahed tekivad sellestki, kas sõna kasutatakse üld- või oskuskeeles. Selge on küll see, et ega üldkeel pea kõiges ja täpselt erialakeelt järgima. Rääkigu erialainimene pealegi oma kehamassi määramisest, kuid teisi inimesi huvitab nende kehakaal. Selles valguses võib vaadelda ka sõnapaari keel ja murre, millel on erialakeeles olnud mõnevõrra piiritletum tähendus kui üldkeeles.

Keele all mõistetakse enamasti kirjakeelt (ka riigikeele funktsioonis), aga kui me omas keeles räägime, siis pole ju tegu kirjakeelega, vaid hoopis millegi lähemaga, meie isikliku suulise keelepruugiga. Keel on suur hiidsüsteem ja seda võib jagada mitmeti. Meil pole olnud võimalik jagada eesti keelt sotsiaalselt, näiteks kõrgema-madalama klassikuuluvuse järgi, seevastu on keelt jagatud inimeste ühiste elukohtade järgi. Nii on saadud murderühmad, murded ja murrakud, mis on eestlaste elus olnud tähtsad aastasadu, kuni tänase päevani välja.