P, 4.12.2022

JUHTKIRI ⟩ Tõmblemine raielankide pärast tuleb lõpetada

Postimees
Tõmblemine raielankide pärast tuleb lõpetada
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 33
Päeva karikatuur 20.10.2022
Päeva karikatuur 20.10.2022 Foto: Urmas Nemvalts
  • Keskkonnaministri ootamatu meelemuutuse põhjuseks võivad olla valimised
  • Tegu oli sooloesinemisega, millest koalitsioonipartnerid suurt midagi ei teadnud
  • Raiemahu vähendamine ei meeldi üldse Eesti metsa- ja puidutöösturitele

Eesti metsade raiemahu pärast käib juba mõnda aega intensiivne tõmblemine. Küll seda suurendatakse, küll seda vähendatakse. Kõrvalt vaadates jääb mulje, et Eesti loodusega arvestatakse selle juures kõige vähem, peapõhjus on kas äriline või poliitiline kasuahnus, oleneb, kelle poolt vaadata.

Mõni päev tagasi teatas keskkonnaminister Madis Kallas (SDE), et eelmise keskkonnaministri kehtestatud raiemahtu riigimetsades saab vähendada 12 200 hektarilt 9200 hektarile. Veel kuu aega tagasi oli ta vähendamise vastu. Oma meelemuutuse põhjenduseks tõi ta asjaolu, et gaasiga varustatuse perspektiiv on paranenud ja kaugkütjatele tehti täiendav puiduhange. Ta jättis aga targu mainimata, et tulemas on ka valimised, mistõttu otsustav tegutsemine metsa kaitsel võib kasvatada tema enda kevadist häältesaaki.

Ministri kavatsus sai tublisti meediatähelepanu, kuid ilmnes ka, et tegu on täieliku sooloesinemisega, millest koalitsioonipartnerid suurt midagi ei teadnud. Kallast kritiseerisid nii Reformierakonna kui ka Isamaa esindajad, tuues esile otsuste suure muutlikkuse. Rääkimata sellest, et keskkonnaministri kava ei meeldi üldse Eesti metsa- ja puidutöösturitele.

Olgu poliitiliste punktidega kuidas on, raiemahu määramisel tuleks lähtuda nii looduse kui ka ühiskonna vajadustest. Otsus peab olema tasakaalustatud ja põhjendatud. Paraku on see alati olnud suure raha poole kaldu.

Struktuursed muutused metsanduses ei toimu enne, kui olud selleks sunnivad. Seni on töösturid saanud seda, mida nad on tahtnud. Raiemahtude vähendamine võiks anda vajaliku tõuke.

Suurt raiemahtu põhjendavad metsatöösturid vajadusega säilitada metsandussektoris töökohad. Nagu näitab ülevaade tänases lehes, pole seosed raiemahtude ja sektori tööhõive vahel kaugeltki nii otsesed. Suur osa puidutööstuses toimuvatest koondamistest on tingitud hoopis elektri kallinemisest.

See tähendab, et tootmise laiendamine ei lahendaks ettevõtete probleeme. Samuti viitavad needsamad koondamised ja sulgemised sellele, et majanduses on juba toimumas jahtumine, mistõttu nõudlus puidutoodete järele väheneb. Samas on muidugi puidu kui tooraine hinnad kõrged ja suur raiemaht ning toorme eksport aitaks hoida sektori käivet.

Ulatuslik raie oleks aga risti vastupidi sellele, kuidas Eesti puidutööstus peaks tegelikult arenema – puidu kõrgema väärindamise poole. Puidu väärindamine loob töökohti juurde ja annab ka suuremat lisaväärtust. Seega, lahendus Eesti metsatööstuse arenguks ja töökohtade säilimiseks ei ole mitte intensiivsem raiumine, vaid vähema tooraine ulatuslikum väärindamine.

Võib arvata, et struktuursed muutused metsandussektoris ei toimu enne, kui elu ja olud selleks sunnivad. Seni on töösturid saanud suuresti seda, mida nad on tahtnud. Ja muutusi pole ka toimunud.

Samas on looduskaitsjad ja endised metsamehed raiemahtude vähendamise vajadusele juba aastaid kasutult tähelepanu juhtinud. Kuid ikka on tööstuse huvid peale jäänud. Praegu on hetk, mil tõmblemine raielankide pärast õnnestuks lõpetada, kui valitsuspartnerid keskkonnaministri algatusega kaasa läheksid. Valimistel võidaksid sellest otsusest kõik.

Märksõnad
Tagasi üles