Mart Kuldkepp ⟩ Putini terroristlik strateegia pole riskivaba

Kolumnist Mart Kuldkepp. Foto: Eero Vabamägi

Järjepidevad Vene raketi- ja droonirünnakud Ukraina tsiviilelanikkonna ja -infrastruktuuri vastu on saanud igahommikuste uudiste üheks masendavaks osaks. Seejuures on tegemist puhtsõjaliselt mõttetu ettevõtmisega, mis ei saa Ukraina vägede edasitungimist ja okupeeritud territooriumite vabastamist mitte kuidagi pidurdada. Miks on Venemaa otsustanud oma väheseid raketivarusid – mida Ukraina õhutõrje poolt muuseas iga rünnaku ajal kümnete miljonite dollarite väärtuses lihtsalt alla tulistatakse – just sellisel terroristlikul viisil kasutada?

Esiteks ja eelkõige saadab Venemaa sellega omaenda elanikkonnale pettesignaali, justkui oleks taganema sunnitud Venemaa käes siiski veel mingisugune sõjaline initsiatiiv. Nõnda saab Putin tugevdada toetust oma režiimile, mida sõda pooldavates ringkondades vahepeal süvenenud raskemeelsus oli juba ähvardama hakanud. Ja tõepoolest: igapäevaseid terroriakte saadabki ülistav patriootlik koor nii kesktelevisioonis kui ka venekeelses internetis.

Vahemärkusena võib öelda, et mõnevõrra teiselaadse infooperatsiooni tunnused on Venemaa nn osalisel mobilisatsioonil, mis on samuti sõjaliselt praktiliselt kasutu, lisaks sellele ka väga ebapopulaarne, kuid mida välja kuulutades oli Putinil võimalik tasa lülitada rida mõjukaid marurahvuslikke hääli, mis olid juba ammu nõudnud rahva relvile kutsumist ja üleüldse igasugust «üks käsi selja taha seotud» moel võitlemise lõpetamist. Levinud eksiarvamust, nagu oleks Venemaal alles veel mingid suured kasutamata sõjalised ressursid, polnud korrigeerida võimalik, kuna see õõnestanuks Putini enda jalgealust. Seega tuli järjest radikaliseeruva avaliku arvamusega kaasa minna ja demonstreerida, mida nõutud mobilisatsioon päriselus tegelikult tähendab.