Juhtkiri ⟩ Terrorile tuleb vastu astuda

Postimehe karikatuur, 19. oktoober. Foto: Urmas Nemvalts

• Eesti on kolmas maa, kes Venemaa terroristlikuks riigiks kuulutab
• Loomulikult peavad sellise otsusega kaasnema konkreetsed sammud
• Esmajoones puudutab see meie piiril senisest oluliselt karmima korra kehtestamist

Venemaa päästis viimase nädala aja jooksul drooni- ja raketirünnakutega valla uue terrorilaine, mis on selgelt suunatud Ukraina tsiviilelanikkonna vastu, et muuta nende igapäevast elu võimalikult ebamugavaks.

Need rünnakud on alates möödunud esmaspäevast purustanud umbes 30 protsenti Ukraina elektrijaamadest ja pihta on saanud ka joogiveetaristu. Ukraina valitsus hoiatas, et kogu riigis tuleb valmistuda elektri-, sooja- ja veevarustuse katkestusteks.

Seega on äärmiselt kohane eile riigikogus 88 poolthäälega vastu võetud avaldus «Ukraina territooriumi annekteerimise hukkamõistmisest ja Venemaa režiimi terroristlikuks kuulutamisest».

See ütleb, et tuumarelvaga ähvardava Vladimir Putini režiim on muutnud Venemaa kõige suuremaks ohuks rahule nii Euroopas kui ka kogu maailmas. Avalduses kuulutab riigikogu Venemaa režiimi terroristlikuks ja Venemaa Föderatsiooni terrorismi toetavaks riigiks, kelle tegevusele tuleb ühiselt vastu astuda.

Tegu on neljanda avaldusega, mille riigikogu on sel aastal Venemaa tegevuse hukkamõistmiseks ja Ukrainale toetuse avaldamiseks teinud. Muidugi võime seepeale küsida, mis sellest nüüd maailmas siis päriselt muutub.

Tegu on kõige selgesõnalisema avaldusega, mida oleme seni teinud. Eesti on sellega kolmas maa, kes Venemaa terroristlikuks riigiks kuulutab – Leedu võttis sarnase avalduse vastu mais, Läti augustis. Kolm Balti riiki peaks sellega taas kord olema eeskujuks, majakaks ülejäänud maailmale ja näitama, mis suunas liikuda. Loomulikult leiame, et ka meie liitlased, eelkõige USA, peaksid selle kohta selge seisukohaga esinema.

Kolm Balti riiki peaks olema eeskujuks, majakaks kogu maailmale ja näitama, mis suunas liikuda. Loomulikult leiame, et ka meie liitlased, eelkõige USA, peaksid selge seisukohaga esinema.

Ja loomulikult peavad sellise otsusega kaasnema konkreetsed sammud. Neid samme on USA ja teiste suurriikide puhul lihtsam ette kujutada ja need arvatagi hõlmavad kaubanduspiirangute edasist karmistamist. See muudaks ka ülejäänud maailmale ja sealsetele ettevõtetele Venemaaga äri ajamise ebameeldivamaks, teatud valdkondades sisuliselt võimatuks. Tõenäoliselt lihtsustaks see ka Venemaa välismaalaste poolt USAs kohtusse kaebamist.

Balti riikidel üksinda sellist jõudu muidugi pole, aga see ei tähenda, et me omalt poolt ei saaks samme astuda või ei peaks seda tegema.

Esmajoones puudutab see meie piiril senisest oluliselt karmima korra kehtestamist. Oma idapiiri täielikult sulgeda, ka võimalikele pagulastele, me loomulikult ei saa. Saame vaid reegleid senisest veel rangemaks muuta.

Küll saame piiri sulgeda kaupadele, kõigele, mis on kuidagi seotud Vene riigi ja selle sõjamasina käigushoidmise ning rahastamisega, näiteks saame lõpetada igasuguste teenuste müümise Vene naftaäriga seotud ärile. Ja teha seda kohe.

Omaette küsimus on muidugi veel spordivõistlustega. Maailmas käivad juba mõneski spordiorganisatsioonis arutelud, kas ei peaks mitte Venemaa ja Valgevene sportlasi mingitel tingimustel tagasi lubama, mõnel puhul koguni riigilipu all ja hümniga. Oktoobri algul lubas seda rahvusvaheline poksiliit IBA. Ka selle kohta peaks Eesti esindajad ütlema välja selge seisukoha, et selline mõtegi on häbiväärne.