P, 4.12.2022

Juhtkiri ⟩ Me peame rääkima elektri pikast plaanist

Postimees
Me peame rääkima elektri pikast plaanist
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 31
Päeva karikatuur
Päeva karikatuur Foto: Urmas Nemvalts
  • Riigikogu on pannud lootuse tuuleenergiale
  • Lootus lahendada elektrienergia varustuskindlus vaid tuuleenergiaga on ilmselgelt tuulepäine
  • Ainus püsikindel lahendus näeb ka juhitavate tootmisvõimsuste olemasolu

Valimisvõitlus on alanud vaidlusega elektri hinna üle. EKRE on kõiki teisi üle trumbanud kolmesendise kilovatt-tunniga, mille Isamaa minister on arvutuslikult ümber lükanud kaheksasendise hinnaga. Eesti 200 uus juht on õiglase hinnana välja pakkunud kuus senti. Kõik see on retoorilise sendisaagimise meistriklass.

Erakondade arvutused põhinevad põlevkivielektri kasutamisel kütusena, mis on praeguses kriisiolukorras paratamatu, kuid ei saa ka parima tahtmise juures olla kestlik, sest põlevkivijaamad on amortiseerunud ega suuda meid varustada enam kaua, isegi kui seda sooviksime.

Riigikogu on pannud lootuse tuuleenergiale, mis peaks plaanide järgi juba kaheksa aasta pärast katma kogu meie elektrivajaduse. Selle nimel plaanitakse korraldada täiendavaid roheenergia vähempakkumisi, mis peaks hoo sisse andma tuuleparkide rajamisele.

Paraku on lootus lahendada meie elektrienergia varustuskindlus üksnes tuuleenergiaga ilmselgelt tuulepäine. Nagu Postimehe veergudel on korduvalt kirjutanud nii energeetikud kui ka majandusteadlased, ei saa tuule­energiale lootma jääda, sest see on katkendlik. Tänase Postimehe Fookuse külgedel toob majandusanalüütik Heido Vitsur selle probleemi taas täie teravusega lugeja ette.

Roheelektri varustuskindluse tagamisel on ainus püsikindel lahendus selline, mis näeb lisaks tuule- ja päikeseenergia parkidele piisavat salvestusvõimsust ning pikemate pauside ja tipunõudluse tagamiseks ka juhitavate tootmisvõimsuste olemasolu. Elektri salvestusjaamad puuduvad Eestis praegu täiesti ja juhitavat võimsust pakuvad amortiseerunud põlevkivijaamad. Kui tuuleparkide rajamise kõrval ei võeta tõsiselt ette salvestuse ja juhitavate võimsuste rajamist, siis oleme oma energeetikaga uppumiskursil.

Turg ei taga meile elektrienergia varustuskindlust pikas perspektiivis. Riik peab rohepöörde elluviimiseks jõuliselt sekkuma. Sellel on hind, millest tuleb hakata rääkima.

Nagu Vitsur märgib, vajaksime näiteks 12-päevase tuulevaikuse korvamiseks salvestusvõimsust 25 Paldiski salvesti mahus. Nende rajamine maksaks kokku üle 16 miljardi euro. On raske ette kujutada, kuidas see arendus võiks teoks saada, kui investeeringuid ja garantiisid pole seni saadud isegi Paldiski salvesti ehitamiseks.

Tundub, et erakonnad elavad õndsais unelmais, et turuhoovad tagavad energeetika radikaalseks ümberkorralduseks vajalikud investeeringud. Ja seda olukorras, kus poliitikud ise on kõige suurem ja etteaimamatum muutuja elektri hinna kujunemisel. Reaalsus on see, et vähemalt siin väikses Eestis ei taheta või ei suudeta võtta rahalisi riske, mida rohepöördesse investeerimine eeldab.

Tuleks lõpuks tunnistada, et turg ei taga meile elektrienergia varustuskindlust, seda võib ootama jäädagi. See tähendab, et riigil tuleb sekkuda ja sekkuda jõuliselt, mitte üksnes selleks, et rohepööre ellu viia, vaid eelkõige selleks, et meie praeguseks kriitiliselt lekkiv energeetikalaev üleüldse lähema kümne aasta jooksul pinnal püsiks.

Praegu tundub, et kogu tähelepanu on elektrienergia valdkonnas endale tõmmanud vaidlus selle üle, kui odavat elektrit suudab keegi põlevkivist välja pigistada. Palju rohkem on meil vaja siduvaid otsuseid energeetika jätkusuutlikkuse tagamiseks. Neil otsustel on ka hind ja sellestki tuleb hakata rääkima.

Märksõnad
Tagasi üles