ERKI LOIGOM ⟩ Põhja-Korea püüab raketikatsetustega maailma tähelepanu endale saada

Souli elanik möödumas ekraanist, mis kuvab Põhja-Korea raketikatsetust. Foto: ANTHONY WALLACE/AFP/Scanpix

Enesegi jaoks meedialati ootamatult kõrgele sättinud Põhja-Korea ületab relvakatsetustega maailma uudiskünniseid harva, kuid oktoobrikuine raketirahe on agressiivse režiimi tegevustest teinud esiuudised isegi muidu põhjanaabri tegemistesse üldrahvalikult tuimalt suhtuvas Lõuna-Koreas. Miks tunnustab muidu territoriaalset terviklikkust ülistav Pyongyang Venemaa uusi vallutusi, referendumilaadseid tegevusi ning rahvavabariike okupeeritud Ukrainas? Kas Ameerika Ühendriigid on vaikimisi tunnustatud Põhja-Koread kui de facto tuumariiki, küsib välispoliitika vaatleja Erki Loigom?

Diktaatorite kummalised meetmed võivad neist luua kuvandi kui veidrikest, kuid enamasti sunnib sääraste mudelite kooshoidmine keskmisest demokraatiast jõulisemaid, ratsionaalsemaid kui mitte öelda nutikamaid samme. Vananeva, enda loodud valesid isegi jäägitult uskuma jäänud ja kollektiivse diktatuuri huvisid tuumasantaažini minevate ähvardustega kaitsev pöördumatu vea teinud Venemaa valitseja eksimus annab teistele temasugustele väärtuslikku ja ennetava õppetunni. Sanktsioonidest ja koroonasuletusest puretud Põhja-Korea jaoks on aina nõrgenev Venemaa lausa suur võimalus.

Nii näemegi alates Kremli Ukraina avantüüri algusest üle 30 aasta kestnud  suhete vaikseisus pöördelisi muutusi. Pärast N. Liidu lagunemist on Moskva ja Pyongyangi suhted, nii poliitilised kui ka majanduslikud, olnud sisuliselt olematud. Kõik muutus 24. veebruaril, kui Kim Jong-uni strateegid tajusid olukorra pöördelisust. Põhja-Korea režiimi diplomaatia, aga ka jõulisemate väljapressimismeetmete peamine fookus on leevenduste kauplemine sanktsioonidesse.