Karmen Turk ja Maarja Pild ⟩ Trahviähvardused ajakirjanikele kui uue aja mood

Eestis on allikakaitse reguleeritud meediateenuste seaduses. Foto: Siiri Erala

Allikakaitse ehk ajakirjaniku õigus ja kohustus kaitsta iga hinna eest oma allikat hakkab murenema. Allikakaitse ei ole aga üksnes sõnakõlks, vaid kaalukas põhiseaduslik väärtus. Lubamatu peab olema allikate samastamine väljamõeldisega, ajakirjaniku trikitamine ning oletuste pinnalt ajakirjaniku sundimine allikat avaldama. Aga just sinna oleme teel, kirjutavad TRINITI advokaadibüroo vandeadvokaadid Karmen Turk ja Maarja Pild. 

Viimastel aastatel on lisandunud muret tekitavat riigivõimu praktikat, mis tekitab küsimuse, kas riik ei hakka unustama allikakaitse tähtsust. Kui räägime Eestis euroopalikest väärtustest, siis tuleb anonüümsuse kaitse eestkõnelejaid tikutulega taga otsida ja riik teeb pidevalt katseid selle õõnestamiseks. Selle ilmestamiseks kolm järgmist näidet.

Esimene näide: allikakaitse olemasolu mugav unustamine. Politseinik pöördub ajakirjaniku poole lootuses, et ehk noor ajakirjanik ei tea politseinikule öelda, et ta ei saa allikakaitse tõttu politseile oma info allikat avaldada. Politseinik helistab ajakirjanikule otse ega teavita pöördumisest toimetust ega ajakirjaniku otseseid juhte. Kui ajakirjanik ilmub ülekuulamisele koos advokaadiga, selgub, et politseinik teab suurepäraselt, et ajakirjanikult allika kohta küsimine ei vii sihile, sest ajakirjanik ei saa anonüümsust palunud allikat avaldada. Ometi on riik teinud tubli katse ajakirjanik ja allikas vahele võtta.