Kristjan Järvan ⟩ Kuidas Martin Helme ei saanud elektrist aru

Ettevõtlus- ja infotehnoloogia minister Kristjan Järvan (Isamaa). Foto: Sander Ilvest

Juhtusin mõni päev tagasi lugema, kuidas EKRE esimees Martin Helme ässitas oma poolehoidjaid valitsuse vastu meelt avaldama jutuga, et Eesti põlevkivist on võimalik elektrit toota hinnaga 3 senti kWh eest, kuid valitsus lihtsalt ei taha nii odavalt elektrit rahvale anda. Loomulikult tekitas see küsimuse, kas Helme siis Eesti elektritootmisest midagi ei tea?

Kaks aastat tagasi oli Martin Helme veel rahandusminister. Ta oli ainuisikuliselt Eesti Energia üldkoosolek, riigi kui omaniku kehastaja tähtsas riigiettevõttes. Kas ta tõesti ei mäleta? Või ta ei tundnud Eesti Energia tootmiskulude vastu huvi? Või tundis huvi, aga ei saanud aru? Kuidas inimene, kes on olnud rahandusminister ja kes peaks end seega arvude maailmas kodus tundma, ajab segi isegi kõige lihtsamad numbrid?

Lõpuks meenus üks Eesti Ekspressi artikkel, milles Martin Helme ise ausalt tunnistab: «Olen matemaatika vallas täiesti tuhm – ma ei saa isegi kaarte mängida, sest ei oska tihisid kokku lugeda.»

Ehk aitab see tekkinud olukorda veidi selgitada.

Eesti Energia tootmiskulud pole ju mingi raketiteadus. Kolme kõige tõhusama põlevkivijaama keskmine kütusekulu on 3,64 senti kWh, tegevuskulu 1,57 senti kWh, kulum 1,4 senti kWh kohta. Kokku seega 6,61, mitte 3 senti, nagu Martin Helme väidab. Aga Eesti Energia peaks saama ka natuke kasumit, sest ilma selleta ei saa ükski ettevõte teha ühtki investeeringut ja praegune olukord on selgelt tõestanud, et meil on vaja rohkem tootmisüksusi. Paneme mõistliku kasumina 1,4 senti veel otsa. Saame juba 8 senti kWh – ilma igasuguste keskkonnatasudeta ja ilma kurikuulsa CO2 kvoodita. Seda on peaaegu kolm korda rohkem kui Martin Helme 3 senti kWh, mis ei kata isegi kütusekulu.

Samasuguseid küsimusi tekitab Martin Helme jutt, et universaalteenus ei taga odavat elektrit, vaid kehtestab 2021. aastaga võrreldes vähemalt viis korda kõrgema hinna.

Miks just võrreldes 2021. aastaga? Sest siis polnud veel sõda, gaasi hind oli praegusega võrreldes imeodav ja Läti gaasijaamade elekter oli isegi meie põlevkivijaamade toodangust odavam. Siinses piirkonnas oli tol ajal üldse palju odavat elektrit. Norrast tuli odav hüdroelekter, Soomest odav tuumaelekter, Lätist praegusest mitu korda odavam gaasielekter. Isegi Venemaalt tuli tol ajal siia piirkonda suur hulk odavat elektrit, eeskätt Soome kaudu. Elekter oli siis börsil sageli nii odav, et meie kallis põlevkivielekter ei pääsenud börsile ja jaamad tuli vahel isegi seisma panna. Aga veel kord: see odav elekter ei olnud kodumaine põlevkivielekter, vaid teistest riikidest sisse veetud importkaup. Just börs, mida Martin Helme neab, andis meile 2021. aastal odava elektri, kuid põlevkivielekter polnud ka siis odav.